väljendada arusaadavalt ning selgelt oma mõtteid. Eesti on mures Läänemere ökosüsteemi pärast ja sellepärast, et kui Soome lahes hakatakse gaasitorule ettejäävaid miine lõhkama, siis mürkkemikaalid 2/ 3 ulatuses jõuavad ka Eesti rannikule. Eesti seisukohalt on tähtis tagada, et keskonna- ja muude mõjude põhjalik hindamine, toimuks enne gaasijuhtme rajamist. Sellega olen ma 100% nõus, et enne tehku ikka maksimaalselt põhjalik uurimine ja siis hakaku edasi kavadama. Gaasijuhe langeks kokku ka laevateedega, mis ei oleks nii hea ohutuse mõttes. Juhe on kavandatud 50 aastaks, niisiis minu mureks on see, et mis siis juhtub, kui toimub selle plahvatamine või juhe satub mõne miini otsa. Mõnede teadlaste arvates on risk ligi 30 % , et toru võib tulevikus lõhkeda. Kas see on piisavalt suur arv, et jätta gaasijuhe ehitamata? Ju siis ei ole, sest see ju ikkagi tuleb. Ja mis teeb see toru kaladega ja Läänemeres oleva taimestikuga ? Ega see head
iseloomustab kirglik tunneteväljendus. 6) EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuriareng. Majanduslik edenemine eestimeelse haritlaskonna kasv lõid eelduse rahvusliku kunstielu kujunemisele kodumaal. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavadama kunstimuuseumi rajamist. Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906.a. Tartus põllumajandusnäituse osakonna, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a. Tartus ja Tallinnas. Kunstielu loomises olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa. Mõlemad asutasid oma ateljees kunstikooli, Laikmaa Tallinnas ja Raud Tartus. Mõlema looming oli uuenduslik võrreldes seni Eestis nähtud akadeemilise realismiga. Raud tuli Eestisse ja tema loomingus liitusid
annaabi.ee 
