Looduslikku kautsukit saadakse troopilise kautsukipuu heveapuu piimmahlast ja seda nimetatakse lateksiks. Puhas isoprene on tugeva ebameeldiva lõhnaga värvuseta vedelik, mis soojuse toimel polümeriseerub väga kiiresti ja muutudes seejärel elastseks materjaliks. See on tingitud kautsuki niitjate molekulide keerdumistest ja põimumistest. Arheoloogilised uurimused kinnitavad, et juba tuhandeid aastaid tagasi oskasid Lõuna-Ameerikas elavad indiaani suguharud saada kautsukipuust mahla ning muuta sellega veekindlaks paate, jalanõusid ja riietusesemeid. Nad valmistasid lateksist abil ka lähkritaolisi kotte vedelike hoidmiseks. Lateksi nätsutamise tulemusena saadi aga hästi põrkuvaid hüpikpallikesi, millega nad end lõbustasid. Euroopasse tõid esimesena kautsukipallikesi Kolumbuse madrused. 1770. aastal märkas tuntud Inglise keemik J. Priestley, et kautsukitükikesega saab kergelt kustutada pliiatsiga kirjutatut ning nimetas selle India kummiks .1823
heveapuu (ld.k. Hevea brasiliensis) piimmahlast ja seda nimetatakse lateksiks.. Puhas isoprene on tugeva ebameeldiva lõhnaga värvuseta vedelik, mis soojuse toimel polümeriseerub väga kiiresti ja muutudes seejärel elastseks materjaliks. See on tingitud kautsuki niitjate molekulide keerdumistest ja põimumistest. Arheoloogilised uurimused kinnitavad, et juba tuhandeid aastaid tagasi oskasid Lõuna-Ameerikas elavad indiaani suguharud saada kautsukipuust mahla ning muuta sellega veekindlaks paate, jalanõusid ja riietusesemeid. Nad valmistasid lateksist abil ka lähkritaolisi kotte vedelike hoidmiseks. Lateksi nätsutamise tulemusena saadi aga hästi põrkuvaid hüpikpallikesi, millega nad end lõbustasid. Euroopasse tõid esimesena kautsukipallikesi Kolumbuse madrused. 1770. aastal märkas tuntud Inglise keemik J. Priestley, et kautsukitükikesega saab kergelt kustutada pliiatsiga kirjutatut ning nimetas selle India kummiks (indian rubber)
annaabi.ee 
