Eeluurimiskohtunik või kohus teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töö- või õppimiskohta. Kautsjon (§ 135) – kui tõkend on rahasumma, mille maksab kahtlustatav, süüdistatav või muu isik tema eest vahi all pidamise asendajana kohtu hoiuarvele. Kautsjoni kriminaalmenetlust tagav toime seisneb ähvarduses, et kui isik hoiab mõjuva põhjuseta kriminaalmenetlusest kõrvale või paneb toime uue kuriteo, kantakse kautsjonisumma riigituludesse. Kautsjon ei ole iseseisev tõkendiliik. Teda saab kohaldada vaid vahi alla võtmise asendajana ehk kautsjonit võib kohaldada vaid isikule, keda on alust vahistada. Kautsjon kohaldatakse kohtumäärusega. Kautsjonitaotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kautsjoni suurust määrates
märgitud vahistamisaluse (kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või kuritegude jätkuva toimepanemise kahtluse) olemasolu (vt RKKKm nr 3-1-1-59-99 ja nr 3-1-1-118-02). Eelmärgitust tuleneb, et kui kriminaalmenetluse mingil ajahetkel ei saa menetleja arvates kahtlustatava või süüdistatava puhul enam rääkida vahistamisaluse olemasolust, siis tuleb tühistada ka sellele isikule kohaldatud kautsjon ja kautsjonisumma talle tagastada. Vahistamisel on eeskätt ja põhiliselt tegemist isiku vabadusõiguse riivega, kuid vähemal määral võib vahistamine riivata teisigi põhiõigusi. Ka kautsjon seab isiku liikumisvabadusele piiranguid ja on seega tema vabadusõiguse riiveks. Kuid mõistetavalt on kautsjoni puhul (kui isik viibib vabaduses) vabadusõiguse riive intensiivsus oluliselt väiksem kui vahistamise korral. Samas aga on kautsjoni puhul eeskätt ja põhiliselt tegemist isiku omandiõiguse riivega
annaabi.ee 
