Süütuse presumtsioon: 1. Inimene ei ole enne süüdi, kui kohus on teinud vastava otsuse. 2. Süüdistatava õigus end kaitsta kas ise või advokaadi vahendusel. 3. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 4. Enesesüüdistuse välistamine. Mõisted: 1. Advokaat Kohtualuse kaitsja. 2. Prokurör Riiklik süüdistaja. 3. Õiguse mõistja Kohtunik. 4. Arreteerimine Vahi alla võtmine. 5. Kautsion Tasu, et saaks eeluutimise ajal vabaks. 6. Käendus Kellegi eest vastutamine. 7. Apellatsioon Edasikaebamise õigus. 8. Kassatsioon Edasikaebamise õigus kolmanda astme kohtusse 9. Süütuse presumtsioon Inimene ei ole enne süüdi, kui kohus on ta mõistnud. 10. Enese inkriminatsioon Enesesüüdistuse välistamine. 11. Notar Juriidiline isik, kes tegeleb kinnisvara asjadega. 12. Kompensatsioon Tasu, kahju heakstegemiseks.
Materialism Ainelist kasu esiletõstev ilmeksimatust Mateeria aine rõhutav õpetus Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend Printseslik Seanssi täispikk film Seviot
valimisi. Leppedemokraatiaga riikides kehtib reeglina proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem. Kuid leidub ka riike, mis kasutavad proportsionaalset valimissüsteemi. Valimiste üldmõisted. Parlamendi ja presidendi valimised. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE NELI PRINTSIIPI: 1. Üldised. 2. Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed). 3. Otsesed. 4. Salajased. PARLAMENDI VALIMISED. Kandidaatide ülesseadmisel parlamendi valimisteks on eeltingimuseks kautsion ja/või teatud hulgal toetusalkirjade kogumine. Ülemkoda - mitmes riigis kahekojalise parlamendi teien koda. Harilikult aadli, kõrgemate ülikute ja ametiisikute esindajad. Alamkojas vastuvõetud seadused vajavad enamasti ka ülemkojas vastuvõtmist. Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid jne. Osariigid saadavad sinna ühe palju või enam-vähem võrdselt esindajaid. Ühtsetes riikides põhjendatakse teise koja otstarvet enamasti sellega, et need parandavad
Neid on eestis 12 ja mandaatide arv sõltub valijate arvust. Need nimekirjad on lahtised. Järjekord muutub pärast valimistulemuste selgumist. Kohalikel valimistel kasutatakse ainult lahtisi nimekirju. 2. Üleriigilised koondnimekirjad. Need nimekirjad on kinnised. Järjekord ei muutu, see on partei sisepoliitiline kokkulepe. Kinnisi nimekirju kohalikel valimistel ei ole. Iga kanditaadi kohta tuleb maksta kautsion ehk kautsjon, selle suurus on kahekordne alampalk. Hetkel 3000.- alampalk. Kautsjon makstakse tagasi kolmel juhul: 1. Kui kanditaat osutus valituks 2. Kui kanditaat kogus vähemalt ½ lihtkvoodi jagu hääli. 3. Kui nimekiri kogus vähemalt valimiskünnise jagu hääli. Valimiskünnis - häälte arv, mis on vaja koguda, et osaleda mandaatide jagamisel. Väljendatakse protsentidega. Eestis on valimiskünnis 5%. Riigikokku pääsemise võimalused: 1