on peljupaika leidnud seal. siis emasüda ilmsiks lääb! Siis veel ü k s paik sull' üle jääb, Kas emasüdant tunned sa? kus nutta julged igal a'al: Nii õrn, nii kindel! Muutmata truu, kindla emarinna naal! ta sinu rõõmust rõõmu nääb, su õnnetusest osa saab! Mõnd' kallist südant kautsin, mis järel' nuttes leinasin, aeg andis teist mull' tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! ,, Vainulilled ,, Lauluõnnistus Tõe näol kostis ta: "Laulu õnn ei avita! Põllu vahel läksin ma Rukkililled hüüab ta
kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu nääb, su õnnetusest osa saab! Kui inimeste liikuvad au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlg´vad, vihkavad, kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks lääb! siis veel üks paik sull´ üle jääb, kus nutta julged igal a´al: truu, kindla emarinna naal! Mõnd´ kallist südant kautsin, mis järel´ nuttes leinasin, aeg andis teist mull´ tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! 5 Luuletuse analüüs Riimiskeem : AABB Riimitüüp: Riimuv Luule zanr: Luule Määratud kujundid luuletuses: · Epiteet kallist · Isikustamine Puudub · Võrdlus Puudub · Metafoor - Puudub 6 7
kus varjul truu'us, arm ja õnn; kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu nääb, su õnnetusest osa saab! Kui inimeste liikuvad au, kiitust, sõbrust tunda saad, kui kõik sind põlg'vad, vihkavad, kui usk ja arm sust langevad - siis emasüda ilmsiks lääb! Siis veel ü k s paik sull' üle jääb, kus nutta julged igal a'al: truu, kindla emarinna naal! Mõnd' kallist südant kautsin, mis järel' nuttes leinasin, aeg andis teist mull' tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi!