Franz Schubert (1797-1828) Schubert sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas kaheteistkümnenda lapsena. Ema suri 1812. aastal, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa. Koduse musitseerimise kausu sai väike Franz selgeks viiuli ja klaveri -, hiljem ka vioolamängu. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis (konviktis), mida juhatas Antonio Salieri. Schubert laulis õukonnakapellis. Vaimustus Haydni, Mozarti ja Beethoveni teostest. Salieri juures õppis kompositsiooni. Kolm aastat töötas algklasside õpetajana oma isa koolis, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta ning ilma
käitumise. Sellel väitel rajanebki mehhanistlik filosoofia, mille kohaselt igasugune mateeria ja liikumine allub konkreetse aine moodustavate aatomite struktuurist tulenevatele seaduspärasustele. Teadusrevolutsiooni mõiste tugineb muuhulgas ka muudatustele teadustegevuse korraldamisel. Moodustati teadusseltsid Londonis ja Pariisis. Teadusseltsid toetasid oma liikmete individuaalset uurimistööd, korraldasid koostööprojekte ja ekspeditsioone mere taha, toimisid kanalina, mille kausu teadus seati riigi teenistusse, ja aitasid levitada ning populariseerida teadusalaseid teadmisi. Viimase eesmärgi täitmisele aitasid kaasa ka niisugused ajakirjad nagu "Philosophical Transactions", mis hakkas ilmuma 1665. aastal, ja teadust populariseerivad raamatud, millest said bestsellerid. Inglase teadlase Isaac Newtoni töödes nähakse teadusrevolutsiooni kulminatsiooni. Newton huvitus ka alkeemiast ja piibliennustuse