Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kausikesena" - 3 õppematerjali

KAUBANDUSLIKUD SEADMED
8
doc

KAUBANDUSLIKUD SEADMED

inimesed, kes soovivad meid rünnata. Viimase puhul hakkab meie süda kõvemini kloppima, verre paiskub adrenalin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. · Et inimesed tunneksid end sinu seltskonnas hästi, peaksid hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid. Peopesad: · Kausikesena ettesirutatud peopesad- kerjuse liigutus · Allapoole pööratud peopesad- tagasihoidev ja rahulik zest 4 Näo puudutamine: Pettusest märkuandvate zestide äratundmine aitab meil aimata, et inimene valetab. Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Suu juurde

Majandus → Kaubandus
14 allalaadimist
Kehakeel
3
rtf

Kehakeel

Viimase puhul hakkab meie süda kõvemini kloppima, verre paiskub adrenalin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. Et inimesed tunneksid end sinu seltskonnas hästi, peaksid hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid. Peopesad Juba ammustest aegadest saati on avatud peopesa peetud austuse, ustavuse, siiruse ning usalduslikkuse väljendajaks. Igapäevases elus tarvitame kahte peopesa asendit: Kausikesena nõgus ettesirutatud peopesa ­ armuandi paluva kerjuse liigutus Allapoole pööratud peopesa ­ tagasihoidev ja rahustav zest. Avameelne inimene sirutab teiega vesteldes oma käed ettepoole ning jätab peopesad avatuks. Inimene, kelle peopesad on avatud, valetab vähem. Samuti saame sel kombel teisi inimesi mõjutada vähem valetama, kuna meie avatud peopesad innustavad partnerit meisse siiralt suhtuma. Käte ja jalalabade liigutused

Psühholoogia → Psühholoogia
236 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

Lehed helerohelised, ümar-neerjad, hõredalt karvased; esinevad juurmised lehed ja varrelehed. Osa varrelehti ligistub võsutipus rõhtsaks kollakaks pinnaks, mille peal on näha väikeseid kollakaid õisi või vilju. Õisi ümbritsevad kollakad kõrglehed muutuvad pärast õitsemist uuesti roheliseks. Õied on ilma kroonlehtedeta, õie katteks on tupplehed ja nendest seespool lihakad meenäärmed. Õitseb aprillis, mais; viljaks on kupar, mis avaneb kausikesena, milles tumepruunid läikivad seemned. Seemned pritsitakse kuprast välja vihmatilkade poolt ­ esineb omapärane vihma-puistlevi. Kasutamine: rahvameditsiinis on kasutatud lepiklille keedist köha, palaviku ja muude haiguste vastu. Keskajal, lähtudes lehe kujust, peeti põrnahaiguste ravimiks. Seemned on mürgised. KÕRVENÕGES ­ Urtica dioica; nimest: Urtica ­ kõrvenõgese ladinakeelne nimi, sõnast urere ­ kõrvetama; dioica ­ kahekojaline

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun