Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt, et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Sama kehtib ka sooliste erinevuste kohta Aitäh kuulamast.
tähenduslikul rühmitamisel on a) tegevuse suhe oma osalistega ja b) tegevuslaad, eelkõige kestus. Tegevuse ja osaliste suhte järgi jagunevad tegusõnad esmajärjekorras sihilisteks (mis tavaliselt esinevad koos sihitisega) ja sihituteks (mis tavaliselt esinevad ilma sihitiseta). Enesekohased tegusõnad väljendavad seda, et tegevus on suunatud tegijale endale või toimub tegija endaga. Enesekohased tegusõnad on alati sihitud, nt tõmbuma. Kausatiivsed tegusõnad väljendavad tegevuse põhjustamist või esile kutsumist. Kausatiivsed tegusõnad on alati sihilised, nt liigutama (ennast). Vastastikused tegusõnad väljendavad vastastikust tegevust, nt sõimlema. Frekventatiivsed tegusõnad väljendavad korduvat tegevust, limpsima. Kontinuatiivsed tegusõnad väljendavad kestvat, pidevat tegevust, nt vaatlema. Osa tegusõnu on tähenduse tõttu vaegmuutelised, st nende tähendusest tulenevalt ei saa neist teatud vorme kasutada.
a >e badi bed batiza Eng better, Germ besser gasts (Lat hostis) guest hana (*han-jā) hen (cf Est kana) katils (Lat catillus) kettle (cf Est katel, Germ Kessel) nati net (cf Est natt, nata, Germ Netz) sandjan to send satjan to set (cf Est sättima, seadma) Kausatiivsed mutatsioonid: to fall ‘langema’ ~ to fell ‘langetama’ (to cause to fall); full ‘täis’ ~ to fill ‘täitma’ (to cause to be full); food ‘toit’ ~ to feed ‘toitma’ Verneri seadus - Verneri seadus selgitab rida esimese häälikunihke erandeid. Seadus tuleneb taani keeleteadlase Karl Verner’i (1846−1896) nimest. Verneri seadus näitab, et algul oli germaani rõhusüsteem samuti liikuv, kuid seejärel fikseerus rõhk esisilbil
annaabi.ee 
