- Taustaks ülimalt naiivne ja romantiline looduskujutus. Epiteetide kerge ülekasutus. - Liiga tundelised ja seikluslikult liialdatud lood. - Hoopis vähemal määral võimeline karakterite loomiseks. - Erinevate tegelaste, sündmuste, tegevuskohtade kuhjumine, palju paralleelseoseid, seoseid, juhuseid. - Tekst areneb kiiresti. - Sensatsiooniromaan (algne nimi põnevus- või kriminaalromaanile). o Juhuse väga suur osakaal tegevustikus. o Kausaalsusel väike tähtsus. o Loogika on puudu kirjanik lihtsalt asetab tegelasi erinevatesse situatsioonidesse. o Ootamatuse määr suur =: karakterid kannatavad. - Omas ajas väga populaarne. - Ilmus enne ajalehes see määras teksti stiili: pidi kirjutama juppide kaupa. Pidi lõppema põneval kohal seda dikteeris ajalehe formaat. - Ühenduslüli juttude vahel ei pruukinud olla tugev. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel 1890
ei õpeta, kuidas elada, vaid kaitseb ühiskonnas (mitte ühiskonna!) kõige olulisemaid väärtusi. Andes ühiskonnas eksisteerivatele väärtustele õigusliku hinnangu (võttes need oma kaitse alla), määratleb seadusandja need õigushüvedena.] (3) Õigussüsteem on suletud loogiline süsteem. Õiged otsused tuletatakse loogiliste võtetega varem kindlaksmääratud õigusnormidest [Deduktsioon, imputatsioon (Hans Kelsen tegi esimesena selgelt vahet kausaalsusel ja (normatiivsel)) imputatsioonil), subsumtsioon.] Kas õigusdogmaatika on vahend selleks[?]. Õiguse uurimiseks, seda nii ontoloogilises kui metodoloogilises võtmes, on rakendatud ka süsteemiteooria postulaate ja meetodeid (Joseph Raz). (*) Ehkki analüütilist õigusfilosoofiat seostatakse pigem õiguspositivismiga, ei ole see õigustatud: õigust on analüüsitud ka teistes koolkondades. Seos on ilmselt pigem mõlema anglo- ameerika juurtes.
annaabi.ee 
