13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanema riimkroonika eksliku teate järgi suri Kaupo juba Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist.Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu pärijateta , pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud levima ka teistsugune vaade, kus Kaupot nähakse tulevikule mõtleva juhina, kes soovis oma rahva viia sarnasesse rikkusesse ja õitsengusse, nagu ta oli näinud oma Rooma-reisil. Eestis on selgelt domineeriv aga esimene vaade. Sellest mitmeti erinev on Rein Raua nägemus 1990. aastal ilmunud romaanis „Kaupo".
Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist. Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu pärijateta, pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Lievenite aadlisuguvõsa väitis hiljem, et nad pärinevad naisliinist Kaupost. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud levima ka teistsugune vaade, kus Kaupot nähakse tulevikule mõtleva juhina, kes soovis oma rahva viia sarnasesse rikkusesse ja õitsengusse, nagu ta oli näinud oma Rooma-reisil. Eestis on selgelt domineeriv aga esimene vaade. Sellest mitmeti erinev on Rein Raua nägemus 1990. aastal ilmunud romaanis „Kaupo". http://www.histrodamus
annaabi.ee 
