autojuht ei peaks vahepeal Rakveresse sõitma. Selle väikese koguse suhe kütuse ja ajakuluga ei ole logistiliselt mõistlik. Klienditeenindus vaatab andmebaasist täidetud tellimuste alt, kuhu (millistesse piirkondadesse Tallinnas) on alternatiivset toodet (jahutatud veise sisefilee) välja läinud ning millistes kogustes, sest kliendi sooviks on toorainet saada umbes 4 kg. Selgub, et soovitud toodet on neljapäeval ja reedel tarnitud Kivilinna Kaupmehesse (hulgiladu) ning vabalt saadaval on neil just see kogus, mida Horeca klient sooviks (ca 4 kg). Klienditeenindus palub, et see toode pandaks valmis ja antaks üle saabuvale autojuhile, kes sellele järgi tuleb. Samal ajal küsitakse Kivilinna Kaupmehelt täpne välja saadetav kogus, ning väljastatakse tagastuskorraldus e-maili teel (läheb autojuhile), mille alusel teeb ladu kreeditarve (toote nimetus, kogus ja tagastamise põhjus dokumenteerimiseks raamatupidamisele).
oskused Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust.Kaupmehe peaminne voorus ei olnud mitte tema päritolu, vaid tarkus ja oskused. Edukas kaupmees pidi valdama võõrkeeli, kauplemistavasid, võõraid olusid ja pidi oskama arvutada. Oma äri üle pidas kaupmees arveraamatuid. Kaupmees ei vahedanud ainult kaupa, vaid ka teadmisi, kombeid, moode, tavasid ja informatsiooni. Mõju ühiskonnas Keskajal suhtuti kaupmehesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha.Samas tauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmeeste jõukus tagas neile kõrge ühiskondliku positsiooni ja mõjukuse. Paljudes Euroopa linnades kujunes kaupmeeste ladvikust, kelle käes olid suured rikkused, ja linna valitsev kiht. Mõju ühiskonnas Olgugi, et neid oli vähe oli nende käes kogu võim linnas. Eriti suure majandusliku ja poliitilise mõjukuse
Alguses jaotati kunstnikud töötegijate hulka aga hiljem hakati neid rohkem väärtustama. Kõrgem positsioon oli kullasseppadel ja klaasmeistritel, kes valdasid keerukat tehnoloogiat ja hinnalisi materjale. Kunsti peeti kõrgemaks, kui kuld ja kalliskivi, aga kõige kõrgemal oli siiski tellija. 12.saj kunstnik võis olla väga suure lugemusega inimene. 14.saj. tõsteti kunstnik aadliseisusesse, sellest on küll vähe andmeid. Kaupmees Ühsikonna suhtumine kaupmehesse oli äärmiselt vastuoluline. Kaupmees ostis kaupa ühe hinnaga ja müüs kõrgema hinnaga tulu saamiseks. Eriline põlgus oli rikastel, kes raha mingi protsendiga välja laenasid ja kõige sagedamini kasutasid seda kaupmehed. Vaimulikud needsid tihti liikasuvõtjad ära, et nood põleksid põrgus ja sööksid kõrvetavaid münte, sellest needusest sai lahti vaid siis, kui oma raha kõik laiali vasetele jagasid. Tihti enne surma kaupmehed nõnda ka tegid.
annaabi.ee 
