ja kagusse Stür den Kerl (Tõrju vaenlast). 6.Kus asus Eesti esimene konvendihoone? Eesti esimene konvendihoone asus Tallinna linnuses. 7.Kuidas nimetakse tugevasti müürijoonest eenduvaid torne? Milleks neid vajati? Tugevast müürijoonest eenduvaid torne nimetatakse flankeerivateks tornideks (suurtükitornideks). Neid vajati vaenlase vastu võitlemiseks, tänu neile sai tulistada piki müürijalamit. 8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad “diele” ja “dornse”? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime,
vaenlast). 6.Kus asus Eesti esimene konvendihoone? Eesti esimene konvendihoone asus Tallinna linnuses. 7.Kuidas nimetakse tugevasti müürijoonest eenduvaid torne? Milleks neid vajati? Tugevast müürijoonest eenduvaid torne nimetatakse flankeerivateks tornideks (suurtükitornideks). Neid vajati vaenlase vastu võitlemiseks, tänu neile sai tulistada piki müürijalamit. 8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad "diele" ja "dornse"? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki,
annaabi.ee 
