elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põhikiri (reeglid kvaliteedile, hindade reguleerimine) Meister sell õpipoiss 4. Mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Linnaõigus linnas kehtivate seaduste kogum, e põhiseadus - linnaharta valitsejalt: omavalitsus (raad Saksamaal), raha, seadused, kohus, maksud
Linnadeks kujunesid kaubateedel asumad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. 1230 kutsus mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja P-Eestisse 200 saksa kaupmeest. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 aastal XIV sajandi keskpaigaks kujunes Eestisse 9 linna: Tallinn, tartu, Uus- ja vana Pärnu, Paide, Haapsalu, Narva, Rakvere, Viljandi turuklapsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeheeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kindlat kaitset. XIII sajandil kerkis Tallinnas paekivist müür, mida Taanlased tugevdasid ja pikendasid. Samal ajal hakati Tartusse ka ehitama müüri ning Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus tehti seda XIV sajandil. XII kirikutes kajastum tomaani ehitusstiili, kuhu hakkab gooti stiil sisse tungima. XIV sajandil pääses võidule kõrggootika. Kerkisid Toomkirikud, Tallinnas paekivist toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik