Kolmas Püünia sõda Priit Gutman Vahepeal oli Kartaago ruttu kosunud pärast teist Puunia sõda. Ta kaubandus ja eriti põllundus lõid uuesti õitsele ja see tekitas rooma põllupidajais ja kaupmeestes kartust. Nad kartsid kartaago kaubanduse võistlust ja neile viirastus uus Hannibal, kes võiks tungida Itaaliasse. Rooma orjapidaja ja senaator Cato lõpetas iga oma kõne senatis, olenemata selle sisust, ühe ja sellesama fraasiga: "Peale selle, arvan ma, tuleb Kartaago hävitada." 149.a. e.m.a. leidiski Rooma senat ajendi sõjaks: Kartaago alustas ilma tema loata sõda Numiidia kuningaga. Siis esitas Rooma ultimaatumi ja nõudis, et
Maldini sadamast leidis Vasco da Gama endale lootsiks ühe araablase, kes juhatas neile otsetee Indiasse. Indiasse kohale jõuti 26 päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Vasco da Gama tegi korraga kaks olulist avastust: ta avastas meretee ümber Aafrika ja avastas, et Aafrikat ümbritsevad ookeanid nii lõunast kui ka idast. Aafrika sisemaale ei suutnud eurooplased veel pikka aega tungida. Portugali laevade saabumine Kalikuti sadamasse äratas Araabia kaupmeestes rahutust ja portugallasi uudistati vaenulikkusega ning laevad võeti vangi. Araablased arvasid, et vaid nemad tohivad kaubelda Indiaga. Vasco da Gamal endal õnnestus vangivõtmisest pääseda ja ta asus tagasiteele. Tagasitee oli veelgi rängem, kui tulek. Kaks neljast laevast võeti vangi. Kui kohale oli jõutud 26 päevaga, siis seesugustes rasketes tingimustes kestis tagasitee 3 kuud. Piinav kuumus ja haigus lõid inimesi rivist välja
Hollandis (Weber): Kalvinismi järgi just majanduslik heaolu on kindel märk sellest, et kuulutakse jumala poolt väljavalitute hulka. Selle kõige tulemuseks on majanduse elavnemine ja struktuuride keerulisemaks muutumine. Uusaja individualistlik inimene on tunduvalt julgem kui keskaja kollektiivne inimene oli olnud ja kogu elu on nüüd dünaamilisem. Varauusaja seiklev ja riskiv vaim kehastub kaupmeestes, maadeavastajates, teadlastes ja renessansivürstides. 16saj muutus nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Uusaeg (1500 paiku) tõi kaasa uut moodi mõtlemise, vaimse vabanemise (renessanss, reformatsioon). See väljendus ka uue riigikorra (tsentraliseeritud ,,rahvus-" riigid) ja uut moodi majanduse näol varakapitalismi tekkimine Näiteks uusaja muutustest võib tuua Rootsi (1521-...), siis likvideerus Kalmari unioon, kuhu
annaabi.ee 
