siiski kaklesid. Siiski idaslaavlased omistasid läänemeresoomlaste metsad, ristiusustasid nad ning Vene tuumik kaldus põhja poole tekkisid kaks eraldi võimukeskused: Kirde-Venemaa Vladimir-Suzdali vürstiriik, (Moskva linn tekkis ka) ja tugevnenud Novgorodi riik. o Novgorod oli esimene slaavlaste ja varjaagide tugipunkt. Seal kaubeldi läänemeresoomlaste metsaandidega, ning tõusti esile mõjuka kaupmeeskonnaga. Seal oli ebatüüpiline valitsemine linna juhtis rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukamad kaupmehed. Veetse valis vürsti, kes pidi neid kuulama, alluma ja pidi linnast väljas elama. Novgorod oli justkui kaubanduslik vabariik. DRUZIINA o Druziina oli vürsti võimu tagaja, ühises majapidamises, osales riigitöös. See oli justkui sõpruskond, mida juhtis Vürst.
aastatel?. Ühest küljest on sõda kaupmehele kahjulik, samas ilma kaupmeeskonna logistilise toetuseta ei oleks ristisõda toimuda saanud. Kaupmehed toimetasid edasi Saksa ristisõdijaid, laevu pidi nii palju olema. Teiseks kui me räägime sotsiaalsetest rühmadest, siis ministeriaalidel oli 12. saj lõpus linna juhtkonnas veel silmapaistev roll. Ministeriaalid kui maahärra ametnikud võisid olla seotud nii rüütelkonnaga kui ka linna juhtimise kaudu ka linna kaupmeeskonnaga - kaupmehi ja rüütleid vastanduda ei saa. Kaupmeeste huvi oli Vene kaubanduse keskused, Saksa sidemed olid olemas juba nende keskustega enne ristisõdade algust. Väidetavalt paganlik maa Läänemere ja Venemaa vahel polnud takistuseks kaubavahetuse toimimiseks, samas kaupmeeskond profiteeris sellest, et sõdade tulemusena tekkisid Liivimaal linnad. Kaupmeeskonnale ei võõras ka misjoni ideoloogia, ka nemad olid huvitatud hingeõnnistusest. Liivimaast on 13. sajandil saanud ka relvastamata
annaabi.ee 
