12. Hinnake Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, sest aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Uued kaubandusolud lubasid areneda sadamalinnadel ning seetõttu kiratsesid sisemaalinnad. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte, et leevendada konkurentsi, kehtestati väikelinnades kaupmeesete ülempiir. Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga.
Ugandi tegi vahepeal leeri ka riiaga, sest venelased ähvardasid neid. 1217 madisepäev lahing oli verine suri Lembitu ja Kaupo. Baltikumi ristisõja koht Eesti ja Euroopa ajaloos: ristisõdijate päritolu (sotsiaalne ja geograafiline). Kaupmeeste huvid Liivimaa ristisõjas? Taani, Bremeni peapiiskopkonna, Rootsi ja Vene ning Leedu vürstide ristuvad huvid Liivimaal. Ristisõjad olid toona Jeruusalemma kandis, aga 13. sajandis algul tulid needa ka siia. Kaupmeesete huvi ei olndus sõda, kuna see toob kaasa ebastabiilsust mistõttu oleks ebastabiilne olukord ju kaupmeestele kahjulikum olenud. Liivimaal pakkusid konkurentsi Hollandi kaupmehed, kes küll Hansasse ei luulunud, aga kauplesid siin. Liivimaal oli kaupmeestel lauvu vähe, palju laevu oli Lümecki kaupmeestel. Eesti enne ja pärast ristisõdu: murrang ja järjepidevus. Võimalik ristiusu levik enne vallutusi. Muinaseesti ühiskond XIII saj alguses.
liitlased kohale ei jõudnud ning eestlasi tabas suur kaotus ja tagasilook. 14 18. Vaheetapp I ja II perioodi vahel; 1212 -1215. Sakslased kasutasid seda perioodi ettevalmistusteks uute rünnakute korraldamiseks. 1212. a. kevadel sõlmis piiskop Albert Jersikas Polotski vürsti Vladimiriga rahu. Vladimir tunnistas Liivimaa Albertile kuuluvaks ning ühtlasi sõlmiti ka liit leedulaste ja teiste paganate vastu, kinnitati kaupmeesete vaba liikumisõigus Väina jõel. Suvel tõstsid liivlased ja latgalid võõrvõimu vastu mässu. Kaevati, et Võnnu orduvennad olevat talupoegadelt põlde ja metsmesipuid vägivaldselt ära võtnud. Piiskop Albert ja Ratzenburgi Philipp ei suutnud liivlastele ja latgalitele vastuvõetavat lahendust leida ja viimased sõlmisid liidu. Selles osales ka Kaupo, kes lubas nende eest Albertile kosta, et ta nende koormisi kergendaks. Liivlased aga polnud nõus ja
annaabi.ee 
