aprikoosid, melonid-ananassid, ning miks mitte ka viinamarjad ja roosid. Moosi keetmise ajaloost Aastakümneid tagasi valmistati hoidiseid selleks, et pikka talve kergemini üle elada. Aia- ja metsaande hoidistati suuremal hulgal, kuna see kuulus praktilise majapidamise juurde. Tänapäevalgi pole moositegu kuhugi kadunud. Traditsiooniliste mooside kõrval valmistatakse kodus pigem selliseid, mida kaupluseriiulitel ei leidu. Kuigi puuviljahoidiste täpne päritolu on seniajani selgitamata, on teada, et moosid, Ïeleed ja puuviljahoidised on inimkonna laual juba kaua olnud. Juba teadaolevalt maailma esimeses, 1. sajandist pärineva Rooma gastronoomi Marcus Gavius Apicuse kokaraamatus leidub puuviljahoidiste retsepte. Moosi tegemine ongi ilmselt alguse saanud Lähis-Ida maadest, kus suhkruroog looduslikult kasvab. Arvatakse, et Euroopasse tõid moosi ristiretkelt koju pöörduvad sõdalased
Tema motiivideks on näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Nii muutus kujund veelgi "odavamaks" aga ometi ka ligitõmbavamaks. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis mõjus näitustel lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana kui masstoodangus olevad esemed kaupluseriiulitel. Lisaks hakkas Warhol lõuendile kandma tuntud inimeste fotosid. Tema kangelasteks said tolle aja kuulsused nagu näitleja, laulja ja modell Marilyn Monroe, samuti näitleja Elizabeth Taylor ja laulja Elvis Presley, aga ka presidendi abikaasa Jackie Kennedy. Peale kuulsuste kasutas Warhol oma pildiseeriates ka ajalehereportaazides kajastamist leidnud anonüümseid enesetapjaid ja liiklusõnnetuste ohvreid, nimetades neid "15 minuti kuulsusteks". Warholile kuulub kuulus 15-minuti
Sissejuhatus Inimene pole kunagi varem toitunud nii väherasvaselt kui tänapäeval. Samas aga pole kunagi varem olnud ka nii palju rasvunud ja ülearuseid kilosid koguvaid inimesi kui praegu. Teadlased on hakanud sellist ilmingut nimetama ameerika paradoksiks, mis nullib ära toiduteadlaste teooria selle kohta, et kaalu on võimalik ohjes hoida nende toitude söömise- joomisega, mille puhul rasvast saadava energia hulk on väike. Just sellepärast on hakatud kaupluseriiulitel laiutavale suurele hulgale kergetele toiduainetele viltu vaatama, sest nad ei pruugi sugugi olla salenemise abistajad vaid hoopistükkis vastupidi. Kunstlikke magusaineid sisaldavat toiduainet tarbides on kehal väga raske otsustada, kui palju seda siis ikkagi süüa. Täpselt samasuguses tempos, nagu kasvab dieettoodete tarbimine, suurenevad ka toiduportsjonid. Niisamuti muutuvad inimesed füüsiliselt üha väheaktiivsemateks. Teised