44) Forvardtehingud on valuutatehingud, kus kursiriski vastu kindlustamiseks reserveeritakse endale vastava lepinguga õigus müüa või osta mingit valuutat tulevikus kokku lepitud tähtajal ja panga poolt noteeritud tulevikukursiga. Kõigi tulevikutehingute hulgas on need teisel kohal, moodustades näiteks USA-s ca 4% valuutaturu tehingutest. 45) Futuurtehingud on teatud mõttes sarnased forvardtehingutega, kuid nad on märksa paindumatumad kui forvardlepingud. Neid saab sõlmida valuutaga kaupleval kaubabörsil vastavalt börsi tüüplepingule: kindel summa, kindel kuupäev, kindlad tingimused tagatiste maksmiseks, registreerimine börsi arvelduskojas jms. 46) Optsioonilepinguga ostetakse õigus müüa või osta välisvaluutat kindlal ajal tulevikus ja ette kindlaks määratud kursiga. Ostuõiguse eest tuleb maksta optsiooni preemiat lepingu teisele poolele - optsiooni müüjale. Optsioonitehingu teostaja peab arvestama veel ka maakleritasuga.
Jaekaubanduses müüakse kaubad jaepakendis ja kauplustes ning kaubanduskeskustes tekib igapäevaselt palju tühje kaubaaluseid, mida jaekaubanduses ei vajata. Suure müügikäibega supermarketis võib „tekkida“ päevas juurde erinevatelt tarnijate saadetistega 100–150 eri tüüpi kaubaaluseid. Kuna toidu- ja tööstuskaupadega kaupleval kaubanduskeskusel võib olla mitusada tarnijat, on arvestuse pidamine aluste juurdesaamise ja äraandmise kohta hanki- jate lõikes tülikas ja aeganõudev töö. Toidukaupu müüvad tootjad ja hulgiirmad üldjuhul müüvad alused, erikokkulepete alusel ka pandivad. Tööstuskaupade tarnijad enamasti aluseid ei müü ega
annaabi.ee 
