purustas 1588 Võitmatu armaada. 1648 sõlmiti Münsteri rahu, millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa Vestfaali rahust, mis lõpetas ühtlasi Kolmekümneaastase sõja. 17. sajandil tõusis Holland üheks maailma suurriikidest. Seda nimetatakse Hollandi kuldajaks. Hollandi koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid Indoneesia, Tseilon, Lõuna-Aafrika, Kirde-Brasiilia, Hollandi Antillid, ABC-saared ja New York. Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks Jaapanis, Indias ja Aafrikas. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile, kuid juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat kaubalaeva. Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi ja muutis selle 1806 oma vasallriigiks, mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte. Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest, liitis Napoleon1810 Hollandi Prantsusmaaga.
Kõige tuntum on kindlasti lugu kuningas Ingvarist, kes olevat oma otsa leidnud just Eestimaal. Rootslased, kes said lüüa, levitasid teavet, millest tekkisid mitmed laulud. Viikingid üritasid korduvalt tungida Eestimaale, kuid eestlased olid tol ajal sõjaliselt arvestatav jõud, keda pidasid silmas kõik naaberrahvad. Mõningate rootslaste arvates loodi Stockholm just selleks, et kaitsta end Eesti viikingite rünnakute eest. Viikingiajal loodi Eestis hulgaliselt alalisi kauplemispunkte, aga tänaseks päevaks pole kellelgi aimugi kus nad võisid paikneda. Eestlased olevat muiste ka orje pidanud ning nendega kaubelnud. Seda kinnitab Snorri Sturlusoni saaga. Üks lugu räägib, et 967. aastal, 3 aasta vanusena, rändas Norra tulevane kuningas Olaf koos ema Estridiga tolle venna Sigurdi juurde Novgorodi. See oli tegelikult põgenemine, kuna eelmine kuningas oli surnud ja poisi elu ohus. Merel sattusid nad eesti
annaabi.ee 
