5. Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? Elatuti peamiselt põlluharimisest, klassifitseerimist ei olnud. Enamus vabad inimesed, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed e bondid. Kogukonna ühisasju otsustati tingidel ja maakondade asju alltingidel. Ülikuseisuses bondide seast valiti kongulid, kellest tähtsamad said maakondade ja liitude juhiks. I at suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Järk-järgult kujunes välja regulaarsete kauplemiskohtadena kindlustatud asulad. Tuntuimad Birka, Sigtuna, Hedeby. 6. Miks algasid Viikingite vallutusretked? Kuhu jõudsid välja? Kuidas neid erinevates maades nimetati? Elanike kasvades andis suurenes maapuudus, hakati tegelema kaubanduse ja mererööviga. Kujunesid Viikingite salgad. Kes hakkasid regulaarselt rüüstama Lääne-Euroopat. Jõudsid välja Islandilt Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse, Venemaale, Lõuna-Euroopasse, Musta mere äärde. Lääne-Euroopas normannid, Ida-Euroopas varjaagid. 7
Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel kosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusese tõusnud rikkamate bodide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Kauplemiskohtadena kerkisid esile näiteks Birka ja hiljem Sigtuna ja Hedeby. Elanik kord kasvas ja tuli maapuudus. Taluperede noroemad pojad kellel kodus maalvaldust ei nappinud pidid elatist otsima kaubandusest ja mereröövist. Röövsaaks huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid, kellest paljud varustasid oma kulul laevu ja mehitasid neid saagihimuliste meestega. Nii moodustusid viikingite salgad. · usund ja kultuur
annaabi.ee 
