Kogu Gallia jaguneb kolmeks osaks, selle ühes osas elavad belglased, teises akvitaanlased ja kolmandas need keda nimetatakse nende oma keeles keltideks, aga meie keeles gallideks. Nad erinevad kõik oma vahel keele, kommete ja seaduste poolest. Galle eraldab akvitaanidest Garunna jõgi, belgidest Matrona ja Sequana jõed. Nendest kõigist kõige tugevamad on belglased, sest nad elavad kõige kaugemal eemal Provintsi kultuurist ja tsivilisatsioonist. Väga harva kaupehed tulevad nende juurde ja toovad sisse seda/neid asju, mis muudavad iseloomu naiselikuks. Kõige lähedamad germaanlastele, kes elavad teisel pool Reini jõe, kelle vastu nad sõda peavad. Sel põhjusel helveedid ületavad ülejäänud galle vapruse poolest, sest nad peaaegu igapäevastes lahingutes germaanlastega võitlevad, kui nad kas takistavad neid oma piiridel või ise sõdivad nende piiridel. 2)Caesar, Liber V lk 273 12
Paljud linnaelanikud polnud seotud tsunftide ja gildidega. Linnade armukiri kindlustas oluliselt linnaseisuse postisiooni linnaseisus võis linna piirides ainukesena tegelda kaubanduse ja tööstusega. Hiljem lõpetati linnaseisuse monopol ja linnaseisuse õigusi jagati ka teistele seisustele. Linnaseisus oli esimene, mis hakkas murenema/lagunema. Juba 19. sajandi 70.80. aastateks on linnaseisus põhimõtteliselt kadunud. Linnade seisuslik hierarhia: kaupehed, kästiöölised, Linnades said osad kodanikud endale veel nimeka kodaniku staatuse. Eelkõige said selle staatuse suurkaupmehed ja need, kes olid mingil moel linnale olulised/vajalikud. 1832. aastal likvideeriti nimekate kodanike kihistus ja asemele tuli aukodaniku tiitel. Aukodanikuks oli võimalik saada ainult keisri otsusega. Aukodanikud jagunesid pärusaukodanikeks ja isiklikeksaukodanikeks. Talupojad: · Riigi ehk kroonutalupojad, kes kuulusid 1855. aastani riigile.