Viikingiaeg - laevad Jõetranspordiks mõeldud laevad olid kergemad ja mahutasid vähem ning neid võis lühiajaliselt kanda ühest kohast maismaal teise kohta. Suudeti sõita vastutuult. Norra rannikust Inglismaa idaossa sõideti heal juhul 1-1,5 päevaga. Viikingiaeg- linnad Enamus inimesi elas üksiktaludes, kuid kujunesid ka linnalised asulad. Birka kesk-Rootsis Sigtuna kesk Rootsi Hedeby Lõuna-Taanis Kaupang - Norra Viborg Odense Roskilde Lund Södertälje Visby Viikingiaeg - linnad HEDEBY- põhjamaade kõige lõunapoolsem linn. Ligidal oli Danevirke, teised rahvad ja oluline Jüütimaad läbiv kaubatee. Esmamainimine 804. a. 24 ha Linna ümbritses poolringikujuline vall. Läbikaevatud 7%; leitud 340 000 eset. Viikingiaeg - linnad BIRKA Rootsi suurim linn. Björkö saar Mäläreni järves 30 km Stockholmist läänes. 8. saj keskel rajatud
Arengud relvastuses: 4. saj-st mõõgad tavarelvad (mitte vaid kõrgaristokraatial), viskekirved Sõjaline “väljaõpe” sageli Rooma leegionides Põhjala 7.-10. sajand Üldine kronoloogiline jaotus: Vendeliaeg (Vendeli kalmistu järgi) – 7.–8. Saj ja viikingiaeg – 9.–10. sajand (Eestis aastani ca 1050) Merele suunatud liikumine, ekspansioon Kaubavahetus idaaladega, viikingiaegsete linnade kujunemine – nt Taani ja Põhja-Saksa aladel esimesed teadaolevad (Birka, Hedeby, Kaupang, Vana-Laadoga, York jt) Hedeby (8.–11. Saj) – valliga ümbritsetud territoorium 6 ha, valli pikkus 1300 m, paiguti 10 m kõrgune Rauaaeg vältas sõltuvalt piirkonnast 1300-1700 aastat. Keskused ja ääremaad. Perioodi esimesel poolel oli keskne Vahe-mere ruum, siis Põhjala ja Läänemere idakalda maade rauaaja lõpu keskused olid pigem keskaegsed germaanlaste riigid Majandussuhted – kaubateed kujunevad pidevalt ümber, samuti tõuseb teatud kaupade
annaabi.ee 
