mõtisklusi, selle kaudu saades tugevaks ja täiuslikuks, hakkad nägema ühtainust sellist teadmist, mis ongi ilu teadmine. Mis on platonistide jaoks tõeline ilu? Mil viisil on võimalik seda tunnetada? Ilu ilmub iseendana, endaga ühetaolisena, kuna kõik muud iluliigid on tema osalised umbes sel viisil, et kuigi nad tekivad ja hävivad, ei eksisteeri ilu ei rohkem ega vähem ega saa ilule osaks ka muid kannatusi. Ilu tunnetada: Kaunilt kehalt teisele, kaunitelt kehadelt kauni eluviisi juurde, eluviisilt kaunite teadmiste juurde ,kuni teadmistel jõutakse lõpuks kõrgema ilu teadmiseni ja selle lõpuks tunnetatakse, mis on ilu. Milline on Platoni kontseptsioon kujutavast kunstist maalikunsti näitel? Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe
lapsed“, mis võivad olla olulisemadki (vähemasti püsivamad) kui füüsilised lapsed. Sarnaselt Eryximachosega toob Diotima niisiis sisse eristuse meelelise ja vaimse vahel, ning ta kujutab armastuse arengus sellist gradatsiooni: „alustades üksikuist kauneist esemeist tuleb ilu nimel tõusta nagu astmeid mööda ikka kõrgemale, ühelt kaunilt kehalt kahe juurde, kahelt üldse kõigi kaunite kehade juurde, kaunitelt kehadelt aga kauni eluviisi juurde, kauni eluviisi juurest kaunite teadmiste juurde, kuni nendelt teadmistelt jõutakse viimaks selle teadmiseni, mis pole millegi muu teadmine kui selle kõrgema ilu teadmine, ja lõpuks tunnetatakse, mis on ilu“ (224). See kõrgem ilu on iseendas ja alati endaga ühetaoline. Siin võib eristada kolme järku: esiteks meeleline (kehad ja eluviis), teiseks vaimne (teadmised) ning seejärel mingi kolmandat laadi tunnetus, mis „suudab vaadelda
annaabi.ee 
