Võõrastemajas on Raphaelil võimalus ära kosida ka veatuna näiv Pauline, aga siiski ei tee ta seda. Nimelt suudab noormees armastada vaid neidu, keda kaunistamas siid ja kasmiir. Kahtlemata ei nõua tõeline armastus sellist butafooriat, vaid edevus on selle tõeline nimi. Raphaeli naiivne edevus saab aga õige hoo sisse, kui ta kohtub Pariisi uhkeima primadonnaga - Foedaraga. Ta armub vaid naise ilusse, sest vähe on positiivseid loomuomadusi sel tühisevõitu kaunitaril. Ka siin tekib küsimus, miks lubas nõnda sügav noormees endale sellist narrust. Ja miks on tundeküllas Raphael üsnagi vaimustuses Rastignacist, kes on blaseerumuse ja silmakirjalikkuse musternäidis, väites, et kõik geniaalsed inimesed on sarlatanid? Hoolimata romantistlikest sugemetest mõjub teos ehk liigagi ebaloomulikuna. Niisiis võibki öelda, et Raphaeli soovide mittetäitumise taga olid tegelasesisesed paradoksaalsed iseloomujooned
Olles vaba, tunnen, mida tähendab olla mina ise, sest siis ei piira keegi minu kapriise, soove ja tegemisi. Pole tähtsust, et naiivsus maailma vastu toob vaid probleeme kaasa, sest olen teinud palju vigu kui minu eakaaslased , aga olen vaba ja valmis neist õppima. Olen alati tundnud kaasa inimestele, kes joonistavad endale igal hommikul Britney Spearsi näo pähe või prindivad välja kümneid Paris Hiltoni pilte, et leiaksid kaubamajast just sellised püksid nagu sellel kaunitaril. Nad meenutavad mulle vanaema lambakarja, kus ei teinud vahet ühelgi isendil. Lambakesed eksisteerisid vaid kõik koos, sest üksinda ei osanud need rumalukesed kuhugi minna ega mõelda. Loomulikult ma ei väida, et tahaksid homme hunte jänestega jalutamas näha ja krokodille zebra seljas märgata, kuid tahaksin kõigi ellu süstida erilisust ja positiivsust, tahaksin panna kurvad naeratama ja õnnetuid lohutada, tahaksin anda
Et sookased on pikka aega kollasekirjud, ei ole neil võimalik anda arukasega võrreldavat kullaetendust. Kui nüüd kullendavat rabakaske (arukaske!) lähemalt vaadata, võib tema tüve alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka pungad klapivad laukaäärsel kaunitaril arukase omadega: nad on ümara tipu ja kõva vahakattega; ümbruse sookaskedel on pungad enamasti teritunud ja veidi kleepuvad. Kui palju leidub raba südames arukaski, sõltub naabrusest, sest neid külvavad ümbruse arumetsad. Laialdastest madal- ja siirdesoodest ümbritsetud rabadel ei pruugi arukaske olla. Rabades kasvab ka soo- ja arukase hübriide. Siin on olukord mõneti sarnane jäätmaadega (vt. EL eelmisest numbrist lk. 275) -
Rooma impeeriumiga levis kogu Euroopasse. Euroopa ideed: Rooma õigus – seadused on loogilised, Vastutus on individuaalne. Solon annab nimesid vastavalt kombele ja füüsisele. Kuid see oli ammu ja unustati ära, osaliselt kadunud jne.. Keskaeg: John Locke Sümbolid on reaalsed. Meie eksisteerime sümbolite maailmas. Iga asi sümboliseerib, ennustab midagi. Ilu on sisemine, on sisus, aga mitte välimuses. Nt Kaunitaril on ilu olemuses. Akne ja vananemine on juhuslik. Maalitakse inimese olemust. Meeli ei tohi usaldada, meeled petavad. (aksidentne). Usaldada tuleb ilmutusi või ratsionaalset mõtlemist (substantne). Descartes: Tõde pole sõnades, tõde on maailmas. Tõde on nähtav, enesestmõistetav. Loogika, retoorika(veenda), visati välja. Skolastika(keeruline seletus) ja spekulatiivne(ratsionaalne) mõtteviiis ka. Spekulatiivne on kunstlikult konstrueeritud. Kontinentaalfilosoofias teistmoodi.
(Mees oli kuningas Charles VII ühe sohilapse poeg.) Kui Diane oli abielludes 15-aastane oli tema mees juba 51 aastat vana. Meie kangelanna olekski jäänud tundmatuks provintsidaamiks, kui tema isal Jean de Poitiers'l poleks 1514. a tulnud pähe end Lõuna-Prantsusmaal puhkenud mässuga siduda. Mees arreteeriti ja mõisteti pikema jututa surma. Diane anus abikaasat, et too oma sugulaselt, kuningas François I-lt audientsi paluks. Kui kuningas Diane'i nägi, palus ta kaunitaril esmalt silmad kuivaks pühkida, ja kuulnud, mida temalt palutakse, lausus andestavad sõnad: ,,Nii kauni olevuse sigitanud mees ei saa olla üdini paheline!" See Diane'i aadressil lausutud kompliment sai kohe tuule tiibadesse (kuninga sõnu võeti õukonnas aksioomina4). Vastutasuks soovis kuningas Diane'i iga päev õukonnas näha. Ametlikult määrati kaunitar kuninga ema seltsidaamiks. Keelduda ei saanud. Et Diane' i tülikast
annaabi.ee 
