isikupäraseid teoseid. Need olid Leoninus (12. saj teine pool) ja Perotinus (12.-13. saj. vahetus). Leoninus kirjutas 2- häälseid organume, kus pikkades nootides liikuvale gregoriuse laulule lisatud teine hääl oli liikuv, kaunistuslik ja rütmistatud. Perotinus töötles Leoninuse palad 3-4-häälseteks, kus alumiseks hääleks on gregoriuse koraal juba ülipikkades (burdooni meenutavates) nootides ja ülemised on väga kaunistuslikud. Selleks ajaks oli Gregoriuse laul muutunud vaid tugiheliks. (loe lk. 68 I lõik peale noodinäidet) 23. Motett sajand, iseloomustus, kiriku suhtumine motetizanrisse (lk. 68) 13. saj mitmehäälsuse tähtsaim vorm. Hääli loeti altpoolt üles. Viis oli alumises hääles (tenor) - laenatud meloodia, mis võis, aga ei pidanud tingimata olema Gregoriuse koraal. Seda häält võidi ka pillil mängida. Teiseks hääleks (duplum) ladina keelne vaimulik tekst
(laugjas maastik kanaleid tihedalt täis). Seetõttu on kujundusvahendid, nagu parterid, bosketid ja alleed, ümber piiratud. Need pole mitte ühele suurele teljele koondatud, vaid pigem - nagu renessansis - üksteisele järgnevad. Eraldamist rõhutavad veelgi veekanalid. Üksikute aiaosade sisemuses leidub mitmekesisust tänu kitsaste lillepeenardega varieeritud parteritele, treliaazidele ja figuuridele. Pargi ääreosades muutuvad kaunistuslikud detailid järjest lihtsamaks. REGULAARAIAD AUSTRIAS JA SAKSAMAAL AUSTRIASSE jõudsid itaalia renessansi mõjud kõige varem. Väga silmapaistvaks kompleksiks kujunes Hellbrunn (Salzburgi lähedal). Ka Austria lossid olid rajatud kirikutegelaste poolt. Hellbrunni rajas piiskop M. Sitticus aastail 1613-1619. Belvedere lossiaed. Baroksete residentside ehitamise ajastul koostati Viinis kolossaalse Schönbrunni lossi projekt. SAKSA REGULAARAIA
annaabi.ee 
