Arhitektuur renessansist klassitsismini Antud iseseisvas töös võtan vaatluse alla arhitektuuri alates renessansist kuni klassitsismini. Ülevaate saab antud perioodide arhitektuurilistest üldpõhimõtetest; ehitiste funktsioonidest ja põhiplaanist; välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat. Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele
seinapinna jaotamine horisontaalseteks väljadeks, karniis ja poolsambad aga viitavad renessansi sissetungile. 16.sajandi keskel tugevnesid Madalmaadel itaalia vararenessansist (eriti L. Alberti loomingust) saadud mõjutused, samal ajal ei piirdutud ainult uute vormide mehhaanilise ülevõtmisega, vaid püüti luua oma stiili. Suured teened selle väljakujunemisel on Madalmaade nimekaimal renessansiaja arhitektil Cornelis Florisel (1516-1570), kelle loomingus süvenes dekoratiivsete kaunistuselementide süsteemne kasutamine. Meelismotiivideks kujunesid grotesk, põimornamendid, maskaroonid, kõige rohkem aga kasutati kartusi motiivi. Neid motiive on C. Floris edukalt kasutanud Antverpeni raekoja (1561-65) juures. Hoone keskmist risaliiti lõpetavas astmikviilus näeme küll veel sidet gooti traditsioonidega, alumise korruse kaaristus, seinapindade tugevas rustikas ja ülemise korruse pilastritega liigenduses nähtub aga selge pööre renessansi poole.