Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus. Samuti oli soovisime juhtida tähelepanu ka kooli nimekatele muusikutest vilistlastele, nende loomingule ning tutvustada neid kui andekaid inimesi kogu kooliperele. Muusikanädal toimus 26. jaanuar kuni 2. veebruar. Nädal algas esmaspäeva hommikul avakõne, projekti tutvustamise ning koori esinemisega. Teisipäevaks kaunistasime kooli seinad vilistlasi tutvustavate plakatitega ning kooliraadios mängiti vaid nende loomingut. Kolmandal päeval toimus põhikooli klassidele suunatud viktoriin. Viktoriin toimus kahes osas. Küsimuste voor, mille eesmärgiks oli teada saada, kui hästi orienteeruvad põhikooli noored nii Eesti kui ka välismaa muusikamaastikul, kas ikka teatakse näiteks Wolfgang Amadeus Mozartit, Eesti hümni sõnade autorit või kes on Tallinna Nõmme Gümnaasiumi hümni autor
" 9 Selles oli tal muidugi õigus. Nimelt et koplis on olemas lehmakoogid. Ainult et laulus poleks seda küll mõtet otse välja öelda. Metsast koju jõudes läksime meie Agda, Britta ja Annaga ning murdsime suure hulga sireleid, mis kasvavad meie puukuuri taga. Siis kõndisime nendega Lõunatalu niidule. Seal olid Oskar ja Kalle juba ridva valmis teinud. Kalle on nimelt Põhjatalu sulane. Me kaunistasime ridva puuokstega ja sidusime sinna külge suure sirelipärja. Siis ajasime ridva püsti ja tantsisime selle ümber. Onu Erik, Anna isa, mängib hästi lõõtspilli. Ta mängis palju toredaid lugusid, mille järgi me tantsisime. Kõik peale vanaisa ja Kerstini. Vanaisa istus toolil ja kuulas pealt. Ja Kerstin istus algul tema süles. Aga ta ei saanud kuidagi jätta vanaisa habemest sikutamata. Siis võttis tema isa ta ära ja pani oma õlale istuma. Sel moel sai ka Kerstin tantsust osa võtta.
koolipingis, kus nimelt kasvab uus põlvkond. See võitlus käib lapse hinge ümber ja selles vaidluses on lapse poole suunatud esimene üleskutse: "saksa poiss, ära unusta, et sa oled sakslane ja tüdruk, pea meeles, et sina pead saama saksa naiseks!" Nii sai minulegi osaks suhteliselt üsna varases nooruses osaleda rahvuslikus võitluses, mis toimus vanas Austrias. Me kogusime rahalisi fonde, me kaunistasime oma riideid rukkililledega ja must- puna-kuldsete lindikestega, me laulsime Austria hümni asemel "Deutschland über alles". Ja seda vaatamata kõikidele keeldudele. Meie noorus möödus läbi teatud poliitilise kooli juba selles eas, kui noored inimesed, kes kuuluvad rahvusriigi juurde, veel ei mõtlegi veel osavõtule võitlusest ja kasutavad oma rahvuskultuuri aaretest ära vaid emakeelt. Et ma tol ajal ei kuulunud ükskõiksete kilda, on loomulik
annaabi.ee 
