nimetati koodeksiks. Sõna codeks tähendab puutüve ka puutahvlit. Kirjutusvedelikuna kasutati tahmast või punakriidist ja liimiveest tehtud tinti, mida valmistas iga kirjutaja e skriptor ise. Kloostritesse hakkasid sel ajal tekkima spetsiaalsed kirjutamistoad e skriptooriumid. Taoliste tubade olemasolu soodustas erinevate kirjakoolkondade tekkimist, mis kirja edasisele arengule suurt mõju avaldas. Peale kirjastiilide arenes edasi ka kirjatähtede kaunistamisviis. Raamatutesse ilmus aina enam miniatuure ja initsiaale. Käsitsi maalitud pilte kutsutakse neis kasutatud punase värvimulla menniku järgi miniatuurideks. Iirimaa oli aga kaunistatud initsiaalide e ehistähtede sünnimaaks. Initium tähendab ladina keeles algust. Nii tähistatakse tekstide või teksti osade suuri eriliselt kaunistatud algustähti. Need olid fantaasiaküllaste vormidega, ornamentideks nii inimesed, loomad, kui taimed. Sellest tekkis omaette huvitav ja levinud kunstiala
Samuti tuli välja, et mustirtega kaunistamine oli olulisel kohal ning võrreldes tänapäevaga on kaunistamistehnika muutunud. Näiteks kui vanasti kasutati põhiliselt küüsilist kirja, siis tänapäeval lapilist. Järgnevas alapeatükis uurisin ajakirjanduse ja enda poolt läbi viidud küsitluse põhjal käsitöö olemust tänapäeval. Tuli välja, et enamik inimesi ei tegele enam käsitööga ning ka mustrid pole enam põhiline riiete kaunistamisviis. Samas usuti või vähemalt oldi kuulnud, et ornamendid omavad tähendust. Ajakirju uurides avastasin, et väga paljud professionaalsed kunstnikud kasutavad rahvamustreid oma teostes. Samas kunstnik, kellega tegin intervjuu, ei teadnud kasutatavate mustrite tähendust ning tunnistas, et valib neid välimuse põhjal. Järgnevalt keskendusin kaheksakannale. Esimeses alapeatükis keskendusin kaheksakanna päritolule. Avastasin, et teadlaste seas on levinud kaks teooriat. Esimene väidab, et