Kokkuvõte Minu uurimuse eesmärgiks oli uurida kaheksakanna tähendust Eestis läbi aegade ja seeläbi ka üldisemalt rahvakunsti tähtsuse muutumist. Esmalt uurisin trükitud teostest käsitöö tähtsust minevikus. Välja tuli, et käsitöö oli inimeste jaoks väga tähtis, sest see oli ainuke võimalus saada endale eluks vajalikke tarbeesemeid. Samuti tuli välja, et mustirtega kaunistamine oli olulisel kohal ning võrreldes tänapäevaga on kaunistamistehnika muutunud. Näiteks kui vanasti kasutati põhiliselt küüsilist kirja, siis tänapäeval lapilist. Järgnevas alapeatükis uurisin ajakirjanduse ja enda poolt läbi viidud küsitluse põhjal käsitöö olemust tänapäeval. Tuli välja, et enamik inimesi ei tegele enam käsitööga ning ka mustrid pole enam põhiline riiete kaunistamisviis. Samas usuti või vähemalt oldi kuulnud, et ornamendid omavad tähendust. Ajakirju uurides avastasin, et väga paljud professionaalsed
· Püsivaim Frankide riik V VIII sajandini seda valitses Merovingide dünastia ning sedapuhku kutsutakse seda aega Merovingide ajastuks · Uued rahvad tõid kaasa uue kunstikäsitluse, uue stiili ning tehnikad, mis olid vastuolus seniste antiiksete vaadetega o Peamiselt võib uut kunsti tundma õppida kullassepakunsti varal Haualeiud ehted jms · Kaunistamistehnika kärgsulatis o Erinevalt bütsantsi KÄRGEMAILITEHNIKAST, asetatakse antud juhul kuldvaheseinte vahele vääriskivid või värvilised klaasitükid o avaldub ka puunikerdustes, metallitööds, raamatumaalis, reljeefides ja mujal. Erinevalt klassikalisest käsitlusest, mis rõhutab loodusega sarnasuse
annaabi.ee 
