viikingite maitsele vastasid jõulised, silmatorkavad ja paljude keerukate läbipõimumistega ilustused. põhimotiivid võeti loodusest, lähtepunktiks oli kõige sagedamini mõni loom, kuid tihtipeale muudeti see stiliseerimisel peaagu täiesti abstraktseks. alates 10.saj keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taimed. inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva. kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel 6 etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. kõige esimene ornamentikastiil oli Broa (750 - 840 a). Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati "haarava metslooma" motiivi - see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Matrejalidest kasutati puitu ja pronksi.
Lähtepunktiks oli kõige sagedamini mõni loom, kuid tihtipeale muudeti see stiliseerimisel peaaegu täiesti abstraktseks. Alates kümnenda sajandi keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taime. Inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva ja harilikult on neid käsitletud poolnaturalistlikus laadi, mis on vastuolus vabameelsusega lindude ja loomade esitlemisel. Kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel kuut etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. Näib, et maitse-eelistuste vahetumisi dikteerisid meretaguse kunstiteostest eeskuju võtnud käsitöömeistrid. Kõige esimest stiili esindavad näiteks Gotlandilt Broa kalmest leitud rakmenaastud, mille puhul on Skandinaavias esmakordselt rakendatud ,,haarav metslooma" motiivi see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. Kaks järgmist etappi Borre ja Jellinge olid suurel määral ajaliselt
annaabi.ee 
