poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%. Kaunas asub üsna Kesk-Leedus, kus asuvad ka kaks Leedu pikimat jõge. Kaunast kutsutakse ka Leedu kultuurilinnaks, kuna seal asub palju muuseume, vanu ehitisi ning ka muid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Tuntud on Kaunas ka Baltimaade suurima jõesadama, suure korvpallilinna ning Kuradimäe poolest. Kolmandana kõige suurem linn Leedus on Läänemere kaldal asuv Klaipeda, kus elanike arv on 180 000. Linnaelanikest on 64% leedulased, 29% venelased ning 5% poolakad ning ülejäänud rahvad moodustavad 2%. Klaipdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam.
poolakad 19%, venelased 14% ning muud rahvad moodustavad 9%. Linna pindala on 263 km2. Vanalinn on on Vilniuse ajalooline paik ning see on ka üks suurimaid vanalinnu Ida-Euroopas. Samuti on tähtsad hooned Vilniuse Katedraal ja Vilniuse Ülikool. Teisena kõige suurem linn on Kaunas, kus elab 360 000 elaniku. 93% elanikest on leedulased, venelasi 5% ning ülejäänud rahvad moodustavad elanikkonnast 2%. Kaunas asub üsna Kesk-Leedus, kus asuvad ka kaks Leedu pikimat jõge. Kaunast kutsutakse ka Leedu kultuurilinnaks, kuna seal asub palju muuseume, vanu ehitisi ning ka muid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Tuntud on Kaunas ka Baltimaade suurima jõesadama, suure korvpallilinna ning Kuradimäe poolest. Kolmandana kõige suurem linn Leedus on Läänemere kaldal asuv Klaipeda, kus elanike arv on 180 000. Linnaelanikest on 64% leedulased, 29% venelased ning 5% poolakad ning ülejäänud rahvad moodustavad 2%. Klaipdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam.
aga mure meelevallas Kaksa, kaksa, inimkäed on abitud. küllap suudad! Tormid kõrsi kaarutavad, valu lahti vaarutavad Lõke korstnast vuhiseb, mis on napra nabitud. suitsusammas tuhiseb. Tera vettib, rutta, rutta! Hirmsad rajud, raherünkad! Silmist pisarad võid nutta Ainult pääta tüve-tünkad nesteks nurme-naatidele, jäävad järele su aunast. käed ent vilja valavad Küpsest kannatuse kaunast plaatidele, paiskub vili üksi-ivi mis on tulipalavad. vastu kivi. Aur käib üles, kolle huumab. Köida kotti kallis tera! Elumahl nüüd kivil kuumab. Pööristuul ent höörikera Palavikus läitund veri sasipuntraks marutab. sähvib silmis nagu pikne. Vanas vabisevas veskis Võta roop ja sega teri, aja-pere isekeskis siis ei rikne, sõlmed lahti harutab. siis ei kidu
lõpetada 2016. aastaks. Sellele järgneb projekteerimine, mis kavatsetakse lõpetada 2020. aastal. Ehitamisega alustatakse korraga Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. 950 km pikkune raudteetrass kulgeb põhja-lõuna suunas Tallinnast Varssavisse, läbides Pärnut, Riiat ja Kaunast. Poolas kasutatakse olemasolevat raudteed Bialystocki ja Varssavi vahel. Eksperdid on arvamusel, et trassi valmimisel suunatakse maanteedelt raudteele aastas ligikaudu 4 miljonit tonni kaupu. Märkimisväärne roll saab siin olema konteiner- ja huckepack-vedudel. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Küsimused
annaabi.ee 
