eemaldumine oluliselt aeglustuda. Mida kauem kontrastaine neerudes viibib, seda tõenäolisemalt ta neid kahjustab. Seepärast uuritakse nerrukahjustuse kahtluse korral enne protseduuri seerumi kreatiniinitaset. Kui neerutalitluse halvenemist näitav kreatiniinitase on tõusnud, kontratsainega uuringut ei tehta. Kui kratiniinitase on veres normaalne, eemaldub kontrastaine organismist probleemideta ja uuringu võib teostada riskideta. (Mustajoki & Kaukua, 2005) Teostades peaaju angiograafiat asetab neuroradioloog nõela lapse kubeearterisse. Nõela abil sisestatakse kateeter. Kateeter läbistab läbi keha arterid ja seejärel jõuab igasse nelja peaarterisse kaelas, mis lähevad ajju. Röntgeniga kontrollitakse kas kateeter on õiges kohas. Neuroradioloog seejärel süstib kontrastvärvi kateetri kaudu ja teeb mitmeid röntgenpildid veresoonest, jälgides kuidas värv voolab. Testi lõpus kateeter eemaldatakse kubemest.
Kuseelundeid pole tavaliste röntgenpiltidega peaaegu üldse näha, seda pildistusmeetodit kasutatakse ainult kuseteede kivide kahtluse puhul. Tavaliselt sisaldavad kivid sedavõrd kaltsiumi, et lasevad halvasti läbi röntgenkiirgust, seepärast tulevad need ka pildil esile. Kuseelundite röntgen-kontrastaineuuring e. urograafia Vanasti kasutati seda meetodit palju, tänapäeval aga uuem tehnika ning kasutatakse enamuses ainult kuseteedekivide tuvastamisel (Kaukua ja Mustajoki 2005). Rinna ultraheli Rinna ultraheliga saab kindlaks teha kas rinnas olev tükk on põhjustatud vedelikuga täidetud tsüsti või tahke massi poolt. Testiks ei ole vaja teha ettevalmistusi. Mammograafia Mammogrammi abil saab tuvastada ka kõige väiksemaid moodustisi rinnas. Ennem uuringule tulekut tuleks vältida deodorandi kasutamist kaenlaaugu piirkonnas, kuna see võib mõjutada pildi kvaliteeti
annaabi.ee 
