põrkavate kaljude ehk sümplegaadide eest ja ütles, et enne sealt läbi sõitmist tuleb teha katse tuviga. Kui tuvi kaljude vahelt läbi saab, saavad nemad ka. Tuvi kaotas läbilennul mõned sabasuled ja ka laev kaotas vaid ahtriornamendi tipu. Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima. Nad sõitsid mööda amatsoonide saarest, ja kuigi nad oleks hea meelega ühe lahingu maha pidanud, oli tuul soodne ja nad pidasid paremaks edasi sõita. Veel silmasid nad hetkeks Kaukasust ja Prometheust. Õhtuks jõudsidki nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Järgmisel hommikul kohtusid nad kuningaga ja pärast kostitust palusid tal kuldvillaku neile loovutada, mis muidugi talle ei meeldinud. Kuningal oli võluvõimetega tütar Medeia, kelle Hera palus Erosel Iasonisse armuma panna. Kui Medeia Iasonit nägi, läkitaski Eros noole Medeia südamesse. Aietes ütles, et kuldvillakut kätte saada, peavad
muidu vaikis ja mööda tuba kõndis, käed püksitaskuis. Nõnda tuli vana Kaie asemele uus, kel juuksetutt nagu musta solgutatud kassisaba ja hammaste asemel ainult pehkinud tüükad, mis kõlbasid ennem pudrusöömiseks kui leivapuremiseks. ,,Kas sa ikka söödud saad veel?" küsis härra Maurus temalt. ,,Oh, härrad, ärge seda kartke, et ma söödud ei saa," vastas Kai. ,,Mina söön kõik ära, kui aga on ette anda." Seega olid kaubad koos ja Kaukasust võidi vahetpidamata uue köögi-Kaiega nokkida. Tema täbarat seisukorda püüdis vürst kasutada, et ennast jällegi pisut kõrgemale upitada, aga imelikul viisil ei võtnud teda enam keegi tõsiselt, nagu oleks vürstide kurss tõepoolest langenud. See asjaolu pani Indreku nii mõnigi kord tõsiselt mõtlema ja võib-olla esimest korda elus aimas ta, kui hirmus tühine on ilma au ja uhkus. Oli alles hiljuti vürst, oli suur mees, aga siis tulid