Teaduskeskus AHHAA Tartus Sadama 1 avati 7. mail 2011 Teaduskeskus Ahhaa Arhitektid, kes hoone projekteerisid on Ain Padrik ja Vilen Künnapu, sisearhitektideks on Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan. Suletud hoone brutopind on 11 155,6 m2, mis tähendab, et hõlmab küllaltki suurt pinda Tartu kesklinnas. Tigutorni kõrvale oligi arhitektidel plaanis ehitada madalam hoone. Vilen Künnapu sõnul Ahhaa keskuse kaugvaated töötavad koos Tigutorniga: spiraalne Tigutorn, selle ees kuppel, poolkuppel, kera kõik kokku moodustab tervikliku kompositsiooni. Teaduskeskus on seostatud futuristliku nägemusega. Algses eskiisiis oli kolm kuplit, aga masu tõttu tuli seda muuta ja järgi jäi poolteist kuplit, mõeldi isegi panna Raadile plekk-angaar püsti, kuid arhitektid soovisid projekti võimalikult palju päästa. Kuplid, mis on keskuse üks tähtsamaid osi on kaetud pikkade alumiiniumpaneelidega, mis
liigniisked alad), • õhk (mikroklimaatilised inimesele sobimatud maastikuelemendid, tuulekoridorid), • pinnas (mullastik, taimestiku kasvukohatüübid), • biotoobid (looduslähedased kultuurmaastiku kooslused, veekogud, biotoobi koormustaluvus), • maa-ala rekreatiivne potentsiaal, • looduskeskkonna väärtused (kooslused, üksikobjektid), • esteetilised väärtused (maastiku liigendus, kaugvaated), • loomastik, • keskkonnaohtlikud objektid ja kahjuliku mõju ulatus, • kaitsealad ja nende kaitserežiim Strateegilise maastikuanalüüsi neli sammu 1. Mis on väärtuslik? Mis on tundlik? Maastikutüübid ja nende iseloomu kirjeldamine Erinevad kaartide kihitamise tehnikad Ruumilis–funktsionaalne analüüs Maastikumustrite identifitseerimine ja analüüs 2. Millised protsessid toimuvad maastikus?
annaabi.ee 
