3 1922. aastal avaldas eesti astronoom Ernst Öpik ajakirjas The Astrophysical Journal artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised spiraaludud on kaugel väljaspool Linnutee tähesüsteemi asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised galaktikad (spiraalgalaktikad. Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktikavälise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset dünaamilist meetodit, mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas USA astronoom Edwin Hubble tsefeiidide heleduskõverate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktikavälisuse tõestajaks peetakse Hubble'it.
eelduseid. Juhul kui meil on aga teada, millisesse jaotusesse võiks uuritav tunnus kuuluda, on võimalik kasutada parameetrilist bootstrap meetodit. 44. Mida hindab kooskõlaaste (goodness of fit) ja mida püsivusindeks (consistency index) ning kuidas need arvutatakse? Kooskõlaaste hindab distantsmeetodiga konstrueeritud puu sobivust andmetega. d – distantsmaatriksis esitatud kaugushinnang α p – patristiline (puult mõõdetud) kaugus Püsivusindeks mõõdab andmete ja puu sobivust. Ühe informatiivse positsiooni kohta: mj – minimaalne võimalik asenduste arv j-ndas positsioonis antud positsioonile kõige säästlikuma ci=mj/sj topoloogia korral sj – minimaalne võimalik asenduste arv j-ndas positsioonis antud topoloogia korral 45. Milleks kasutatakse konsensuspuid? Iseloomustage
annaabi.ee 
