järgu haldusüksus, millel on rajooniga sarnane staatus keskalluvusega linn. Jelgava on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul. Elanikke 61 200. Jurmala (tõlkes mererand) on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal. Ta on keskalluvusega linn. Linn moodustati mereäärsete kalurikülade kuurortasulate ja kahe linna Kemeri ja Sloka liitmiel 1959. aastal. Läänest itta on Jurmala linnaosad kemeri, Jaunkemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Melluzi, Pumpuri, Jaundubulti, Dubulti, Majori, Dzintari, Bulduri ja Lielupe. Elanikke on 55 600. Pindala 100km. Ventspils on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes. Ta on Ventspilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Ventspils kuulus Hansa liitu. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud nafta väljaveole (sadamasse raudteed ja naftajuhet pidi). Ta on kaubakäibelt suurim sadam Lätis ja üks suuremaid Läänemeres
- Valgustusideed levisid ka Baltimaale ja seadsid kahtluse alla senise status quo püsimise. Uus Venemaa keiser Aleksander I (1801-1825) oli mõngitale valgustusideedele vastuvõtlik. Taastas piirkonnas kaks ülikooli: 1802.aastal saksakeelse Tartus ja 1803.aastal poolakeelse Vilniuses. Rüütelkonnad sattusid surve alla parandada Balti talurahva olukorda, ei saanud vältida arutelu pärisorjuse vähendavate reformide üle. - Verine kokkupõre 1802.aastal Kauguri mõisas Valmiera lähedal ->tuli teha muudatusi. Parandasid mõnevõrra talupoegade olukorda, kuid tõid kasu ka maaomanikele. Keelati mõisnikel pärisorje müüa või osta, rajati talurahvakohtud.Vakuraamatud (kohustused mõisniku ees) - Surve reformidele suurenes pärast 1807.aastat kui talupojad vabastati Preisimaal. - Venemaa sõjaminister, Michael Barclay de Tolly. Juhtis võidukalt Venemaa sõjaväge Napoléoni vastu
annaabi.ee 
