Aastal 1965 esitles Ameerika Ühendriikide Geoloogilise uurimiskeskuse (USGS) direkror William Pecora oma ideed luua kaugseire satelliitide programm, mille abil koguda informatsiooni loodusvarade kohta meie planeedil. Pecora idee sai ajendatud sellest, et tol ajal ei olnud piisaval hulgal kaugseireandmeid maastike kohta. Tähelepanuväärne on asjaolu, et LANDSAT 1 ehitamisele kulus vaid 2 aastat LANDSAT 1 jõudmine orbiidile kuulutas uue ajastu algust Maa kaugseires kosmosest. LANDSAT ajajoon LANDSAT 1 MSS LANDSAT 7 ETM+ LANDSAT LDCM satelliit Landsat Data Continuity Mission Plaanide järgi peaks Landsat LDCM orbiidile jõudma 2013. aasta veebruaris Saadab andmeid 400 korda päevas (150 tükki rohkem kui Landsat 7) OLI Sensor OLI (Operational Land Imager): mõõdab nähtavat kiirgust, lähiinfrapunast kiirgust, lühilainelist infrapunakiirgust. Sensoril on nelja peegliga teleskoop. OLI lahutusvõime on 15 x 30 meetrit
nähtav valgus ultraviolettkiirgus röntgenkiirgus gammakiirgus (lühimad lained) Kaugseire sensorite tüübid Passiivsed sensorid Optilised (multispektraalsed, hüperspektraalsed, nähtav piirkond, infrapuna) Päikesevalgusest ja pilvisusest sõltuvad Aktiivsed sensorid Radar (SAR - Synthetic Aperture Radar) Skateromeetria Altimeetria Sõltumatud Päikese valgusest ja Mis on oluline (operatiivses) mere kaugseires? Kuna protsessid meres on enamasti muutlikumad, kui need mis toimuvad maismaal, siis on oluline satelliitpiltide hea ajaline katvus Kuna protsessid on tihti mastaapsed, siis on oluline satelliitpildiga kaetava ala suurus (jää olude kaart, tuule väli, reostuse seire jne) Muidugi on alati kasuks kõrge ruumiline lahutus detailide tuvastamiseks Kaugseire põhimõtted Iga absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga keha kiirgab
Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mitte enam seda, mida objekt peegeldab või hajutab)! Need piirkonnad, millistes puuduvad atmosfääri koostisosades olulised neeldumispiirkonnad.
see kombineerides pihuarvuteid, GPS-i ja mobiilset võrguühendus. 1.2 Kaugseire metsanduses Üldistatult tähendab kaugseire objekti vaatlemist, kasutades vahendeid mis on objektist eemal. Sellise määratluse järgi kuuluvad kaugseire mõõtevahendite hulka palju erinevaid mõõtmisvahendeid, näiteks satelliidid, mis vaatlevad objekti väga kaugelt, kui ka masinad mis jälgivad näiteks taimestikku maa lähedalt. Kaugseires on kaks peamist liiki: aktiivne ja passiivne kaugseire. Passiivsed püüavad looduslikku kiirgunud või peegeldunud kiirgust, seda kasutatakse näiteks fotograafias. Aktiivsed andurid kiirgavad ise energiat, et objekte skaneerida. LIDAR on näide aktiivsest kaugseire meetodist, viimastel aastatel kasutatakse laserskannerit koos aerokaameratega, saades puistute kõrguse hinnangud kuni 10 cm täpsusega. (Peterson;Eerme;Lang;Nilson;Kuusk;Väljataga, 2008) Praeguseks kasutatakse
Eeldab, et analüüsitavate tunnuste ning heleduste vahel valitseb statiliselt oluline korrelatsioon. Tekkival pildil omistatakse piksli väärtuseks k talle spektraalselt lähima proovitüki andmete kaalutud keskmine. 2. Kaugseire kasutamine, muutuste leidmine 3. Kirjelda vilja põllu heledust kevadest kuni võrsumiseni 4. 8 bittis palju nivoosid- 256 5. Kas nähtav valgus on pikim lainepikkus kaugseires? Ei, raadio lained on 6. Mis teeb stressis vetikas lähisinfrapunases? 7. Päikesefotomeeter- aeronett 8. PCA, histo, overlay , assign-idrisi käsklused Pca, overly üleval pool, assign omistab rasterikihile uuest kohast uued väärtused. Histo-koostab histogrammid 9. Kas pimedas saab sateliitpilti teha? Aktiivse kaugseirega- need sensorid väljastavd ise energiat, mis suunatakse uuritava objekti pple
Üks võimalus seda puudust kompenseerida on nn Molnia orbiit. Molnia puhul on Maast kaugeim punkt 42 000 km kaugusel Maa keskmest ja lähim punkt 6900 km kaugusel. Selline satelliit veedab suurema osa ajast kaugeima punkti lähedal ja tema nurkkiirus valitud suurel laiuskraadil asuva punkti suhtes on sel ajal väike. Pideva kvaliteetse vaatlusrea saamiseks piisab kolmest niisugusest satelliidist. Siiani pole sellist orbiiti kaugseires kasutatud, kuid potentsiaali oleks. 3.3. Detektorid Optilise kiirguse detektorid jagunevad fotograafilisteks ja elektro-optilisteks, mis omakorda jaotatakse lainepikkuse diapasooni järgi nähtava ja lähis-infrapuna kiirguse ehk VIR detektoriteks ja soojusliku infrapuna ehk TIR detektoriteks. Viimase kahe füüsikalised printsiibid osaliselt kattuvad. Fotograafilist meetodit kasutatakse peamiselt seireks lennukilt, sest fotomaterjali ilmutamiseks on vaja tuua see laborisse
a üles ka 125 cm diameetriga ja Schmidti kaameraga teleskoop, mida astronoomid kutsusid ka Big Schmidtiks (Lisa 5) ja mille abil 1954. a pildistati kogu nähtav tähistaevas, hiljem Austraalias ka lõunataevas. Atlase moodustavad ligi 2000 fotot a 6,6x 6,6, millel on jäädvustatud kuni 1,5 miljardit silmaga nähtavatest nõrgemat tähte. Schmidti teleskoobid sobivad hästi ka komeetide ja Maa tehiskaaslaste jälgimiseks. Samuti on nad osutunud efektiivseteks kaugseires ja Maa pildistamisel tehiskaaslastelt. Tänapäeval kuulub Schmidti kaamera peaaegu iga nüüdisaegse observatooriumi standardvarustuse hulka. Et Schmidti ei huvitanud maine kuulsus ega reklaam, siis ei võtnud ta oma leiutisele isegi patenti. Tähelepanuväärseimad Schmidti teleskoobid on LAMOST (Lisa 6) Hiinas (hetkel suurim maailmas) ja NASA kosmosesond Kepler (Lisa 7), mis startis 6. märtsil 2009 ülesandega otsida elamiskõlblikke planeete. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat
annaabi.ee 
