ja mitmevärvilisi pilte (20 meetrise resolutsiooniga) ning NOAA satelliidi Advanced Very High Resolution Radiometer (AVHRR) pilte (ühe kilomeetrise resolutsiooniga) (McKendry et al., 1991). Eestis kasutatakse satelliidi pilte raietuvastuseks (harvendus- ja lageraie), biomassi hindamiseks, tormikahjude hindamiseks ja operatiivse kaardina. Sateliitandmete tüüp on HR 6,5 – 10 meetrit (Invent Baltics…, 2013). 4 Lisaks kaugseirele on ruumilise positsioneerimise tehnoloogiad hakanud avaldama mõju geodeesia tehnoloogiale ning seega ka ressursside inventeerimisele. GPS (globaalne positsioneerimissüsteem) tehnoloogia põhineb komplektist orbiidil asuvatest satelliitidest (kokku 24), mida juhib Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium, need pakuvad 24- tunnilist kolmemõõtmelist asukoha parandust kümne meetri täpsusega. Nelja või enama
3 Kaugseire andmeid mõjutavad tegurid Kaugseire andmeid mõjutavad välised tegurid. Optilist signaali mõjutavad eeskätt okeanograafilistes mõõtmistes atmosfääris hajunud kiirgus; müra, ehk veepinnalt peegelduv, häiriv päikesekiirgus; veest tagasituleva kiirguse transformeerumine, neeldumine ja hajumine atmosfääris. Veest tagasitulevat signaali mõjutab otsese ja hajunud kiirguse edasine hajumine vee molekulides kui ka vees lahustunud ning hõljuvates ainetes. 2. Uurimisobjektid Kaugseirele leiab ookeanide ja rannikumerede uurimises laialdasi rakendusi. Teostatakse veekogude seisundit määravaid ja rannajoonte muutusi puudutavaid monitooringuid, jälgitakse setete transporti, kaardistatakse ranniku tunnuseid, hoidmaks piirkonniti ära erosiooni ohtu. Mõõdetakse vee temperatuuri, lainete kõrgust, jäätumise taset ja jää liikumist. Globaalsel tasandil vaadeldakse ka ookeanide tsirkulatsiooni ning hoovuste süsteemi.