ja olemuse määramine. Diagnoosimise meetodid: Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine. Diagnoosimise erijuhud: Väljalülitamisdiagnoos (diagnosis per exclusionem); Raviefektil põhinev diagnoos (diagnosis ex iuvantibus); Jälgimise teel tehtud diagnoos (diagnosis ex observatione). Haiguse prognoos (mis on haigustamise tagajärjed): Lähiprognoos. Kaugprognoos. Prognoos elu suhtes (prognosis quad vitam). Prognoos funktsiooni taastumise suhtes (p.quad functionem). Prognoos töövõime osas (p.quad laborem). Prognoos tervistumise osas (p.quad sanationem). Hea prognoos (prognosis bona). Kahtlane prognoos (prognosis dubia). Halb prognoos (prognosis mala). Väga halb prognoos (prognosis pessima). 5. Mõisted: sümptom, sündroom. Sümptom haiguse tunnus Sündroom patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks
haige meeleolu ja tahet paraneda, ravimite toime tõhusust ja tekkivaid kõrvalnähte, haige sotsiaalset ja psüühilist seisundit, haige pärilikkuse anamneesi, riskitegurite olemasolu. Prognoos kajastab enamasti lähiseisundi arvatavat muutust (haiglast lahkumisel, lähema poole aasta - aasta jooksul). Kaugprognoosis on oluline just riskitegurite osa. Lähiprognoos. Kaugprognoos. Prognoos elu suhtes (prognosis quad vitam) Prognoos funktsiooni taastumise suhtes (p.quad functionem) Prognoos töövõime osas (p.quad laborem) Prognoos tervistumise osas (p.quad sanationem) Hea prognoos (prognosis bona) Kahtlane prognoos (prognosis dubia) Halb prognoos (prognosis mala) Väga halb prognoos (prognosis pessima) Rahvatervishoid & epidemioloogia
annaabi.ee 
