vahenditega ettenähtud vastutusalal. Selleks õpetatakse pataljoni koosseisus välja jalaväe- ning tankitõrjeallüksuste rea- ja noorem juhtivkoosseis. Viru jalaväepataljonil on kaks peamist väljaõppesuunda: jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne); tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Lisaks õpetatakse välja eelnimetatud erialade nooremallohvitsere ja allüksuste autojuhte. 7. Relvastus ja tehnika Kergrelvastus ja Viru jalaväepataljon on aga esimest korda soomustransportööril Sisu XA-188. Saab ta need siis varem kasutanud scoutspataljoni käest. 8.Traditsioonid 9. kus viivad läbi väljaõpet Laskmisi viiakse läbi peamiselt Sirgala karjääris. 10. Suur õppused Siil, kevad torm
Vidurelvastumine ja desarmeerimine Vidurelvastumise all meldakse ksteise vidu relvastumist. Selle kigus ttati vlja uusi relvaliike ja tiustati olemasolevaid. Desarmeerimine thendab relvastuse vhendamist. Pingeldvendus - pti suhteid parandada liriikide vahel ja relvastust vhendada. Detente on pingeldvenduse rahvusvaheline nimetus prantsuse keeles. Lhimaa ja keskmaa relvastust nimetatakse taktikaline relvastus. Kaugmaa relvastus on strateegiline relvastus. See puudutab tuumarelvastust. Kandur - kannab tuumarelva. Nsv Liidul oli rohkem allveelaevasid,USAl oli rohkem lennukeid. See oli tingitud riikide geograafilisest asendist. Nukogude allveelaevad olid pidevalt USA ranniku res valvelolekus. USAl olid tehnoloogilised oskused paremad. Vidurelvastumise periood 1946-1957 1957 hakati rkima, et oleks vaja desarmeerimisega tegelema hakata. Midagi ei tehtud, aga teema tstatati. Esimese reaalse lepinguni juti 1963
annaabi.ee 
