o Virtuaalraamatukogu projekti raames loodi raamatukogu veebilehel teadusinfo internetiportaal, mis sisaldab linke infootsinguks kümnes ainevaldkonnas. o DEDICATE'i jätkuprojekti raames alustati erialainfo otsingu kursuste korraldamist magistrantidele. o Bakalaureuse- ja diplomiõppe esimese kursuse üliõpilastele korraldatava bibliograafiakursuse praktiline õppus toimus esmakordselt veebipõhise kaugkoolitusena. o Viidi läbi majandusteaduskonna õppejõudude ja üliõpilaste infokasutuse uuring. Uuringu tulemusi arutati raamatukogu ja teaduskonna ühisnõupidamisel, kus otsustati loobuda aktuaalsuse kaotanud ajakirjadest ning kokkuhoitud raha eest liituda projektiga EIFL Direct. o Koostati lähteandmed raamatukoguhoone laienduse (II järgu) projekteerimiseks: "TTÜ Raamatukogu hoone pinna vajadus".
On teada, et e-õppesüsteemil on mitmeid eeliseid (individuaalne õppimistempo, sõltumatus ajast ja kohast, kulude kokkuhoid jne), kuid veel on probleeme, mis vajaksid tähelepanu ja käsitlemist, nagu tehnilised, õppetööga seotud ja majanduslikud probleemid. Käesoleva peatüki analüüsis keskendutakse eelkõige õppele, mis toimub tehnilisi vahendeid kasutades, ja kasutades terminit e-õpe mõeldakse tehnoloogia abil kaugkoolitusena toimuvat õpet. 5 1. E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS 1.1. E- õppesüsteemi olemus E-õpet peetakse info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamist õppeprotsessis, selle mitmekesistamist infotehnoloogia vahenditega. Eesti üliõpilaskondade Liit (EÜL) on defineerinud e-õpet kui õppemeetodit, mille puhul õpitulemuste saavutamiseks
annaabi.ee 
