taassünni ja vapustas tugevasti keskaegset mõttemaailma ja elutunnetust. 1.3. Renessansi tekkimise eeldused Renessansi tekkimise eeldusteks olid feodaalkorra lagunemine, kapitalistliku majandussüsteemi tekkimine ja arenemine, linnakodanluse kujunemine ning võitlus oma vabaduse ja poliitilise võimu eest. 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuuri traditsioon, puhkesid õitsele mitmed suured ja rikkad linnad. Kaubandusele, eriti kaugkaubandusele Idamaadega olid oma rikkuse eest tänu võlgu Veneetsia ja Genova; Firenze tähtsaimateks majandusharudeks olid pangandus ja tööstus. Roomas asus paavst, kes kogus makse kogu katoliiklikust maailmast. Palverändurid olid samuti üheks oluliseks sissetulekuallikaks roomlastele. Ka mitmed väiksemad Itaalia linnad rikastusid tänu tööstusele ja kaubandusele. Itaalia linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline võim. Selle aja
muuta. Tööd said need, kes olid saanud hariduse reformitud kohtus. LÜBECKI LINNAÕIGUS 1157. aastal põles Lübeck pea tervikuna maha ning seejärel asustati praktiliselt uus linn, millele Saksi hertsog Heinrich Lõvi andis oma privileegid – iura civitatis honestissima. Seda akti peetaksegi Lübecki õigusloo alguseks. Lübecki õigus levis peamiselt ida suunas. Linnad, mis asusid mere või suurte jõgede ääres, olid juba oma asupaiga tõttu orienteeritud kaugkaubandusele. Selliste linnade kaupmehed pärinesid sageli Lübeckist ning lähtusid omavahelises asjaajamises Lübecki õigusest. 1400. aasta paiku elas selle õiguse järgi üle 300 000 inimese. Kuni 16. sajandi teise pooleni puudus Lübecki õiguse etalontekst. 1586. aastal ilmus Lübecki õigus esmakordselt trükis. Tegemist oli õiguse uue, täiendatud ja süstematiseeritud redaktsiooniga. Uuendatud õigus sisaldas traditsiooniliste sätete kõrval mõjutusi teistest saksa õigustest
annaabi.ee 
