Armastav ema tõttas otsemaid Olümposele. (Seda stseeni kujutab maalil "Jupiter ja Thetis" väga ilmekalt prantsuse kunstnik J. D. Ingres.) Zeus võttiski Thetise palvet kuulda ning muutis sõja käiku. Marmor. Kopenhagen. Ganymedese röövimine on paelunud paljusid vanakreeka vaasimaalijaid, kuid üllatavalt tihti on seda temaatikat käsitlenud ka uuema aja kunstnikud ja skulptorid. Itaallane Correggio5 (1494 - 1534) kujutab 8-aastast last, kelle hirmunud pilk on suunatud üha kaugenevale maale. Belglase Rubensi (1577 - 1640) maalil on Ganymedes umbes 16- aastane nooruk. Kõik viitab sellele, et noormees oli jahil, kui hiigelkotkas ta oma haardesse võttis. Mõlemale pildile oma omane barokilik meeleline joon. Hoopis isemoodi on Ganymedese loole lähenenud hollandlane Rembrandt (1606 - 1669). Ta kujutab kotka haardesse sattunud sülelast, kes suurest hirmust mitte üksnes ei pissi alla, vaid sooritab ka suuremat häda
«Nüüd ole hea laps, Emmi, katsu, et sa Oodoga ühel ajal lossi jõuad, ja räägi isale tõtt. Püüa ara pöörata õnnetust, mida tige poiss võib sünnitada.» Emmi noogutas tummalt pead, pakkus jumalagajätmiseks vanamehele käekest ning ütles kartlikult Jaanuse poole piiludes: «Jumalaga!» «Jumalaga!» vastas see järsult, ilma et kordagi silmi oleks üles tõstnud. Emmi ergutas hobust ja ruttas vennale järele. Jaanus ei liikunud paigast, vaid vahtis kohku-nult, üksisilmi kaugenevale' kujukesele järele. Poisi südamesse tikkus salasammul kahetsus ja 37 pahameel iseenese üle. Kahetsuse hääl sosistas tungivalt: «Sa oled kergemeelselt suure varanduse ära raisanud. Parem järk su elust on otsas, sa ei näe sõpru enam iialgi . . . » Prohveti-Pärt uuris natuke aega poisi näojooni, pani siis käe ta õlale ja ütles lahkelt: «Noh, noor sõber, kas jääd mulle veel seltsiks või ruttad ka kõdu poole?» Jaanus äigas käega üle otsaesise ja kohmas: «Koju, muidugi koju
annaabi.ee 
