tööpostil. Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele hiilgusele suunatud elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses olevad vastuolulised tendentsid; Maslow' jaoks seisneb see hoopis vajaduste hierarhias järjest ülespoole ronimises ja kaugenemises bioloogilistest vajadustest kõrgemate eetiliste ja esteetiliste väärtuste poole. Tundub, et tänapäeva ühiskonda need, pigem vaimsusele suunatud teooriad, enam väga hästi ei sobitu. Tänapäeva noorte jaoks seisneb areng suures plaanis järjest suurema rahasumma omamises ja rohkemas tarbimises. Inimese väärtuse, positsiooni ja edukuse määravad materiaalsed esemed kui rahalise omandi konkreetsed kandjad. Inimesed püüdlevad järjest enam suuremate
paratamatult kaasa vajaduse dekonstrueerida(dekonstrueerima – konstruktorit lahti lammutama ja uue skeemi järgi kokku panema )kivistunud mõttemalle.Seega saab keelest ja teistest kultuurilistest tähistamissüsteemidest feministliku analüüsi peamine uurimisobjekt.Selle suuna kritiseerijad aga märgivad, et erinevalt võrdsusfeminismi teooriatest pööratakse siin vähem tähelepanu võimu ja rõhumise küsimusele, mistõttu on erinevusfeminismi süüdistatud kaugenemises feminismi poliitilisest praktikast. Pinge feministliku teooria ja praktika vahel tuleb eriti selgelt esile postmodernistliku feminismi ehk kolmanda laine puhul , mis arendab edasipoststrukturalistlikke ja eriti dekonstruktivistlike ideid lähtudes J.Derrida, M Foucault, J Lacani ja nn prantsuse teise laine feminismi esindavate autorite (Kristeva, Irigaray) töödes.Postmodernistlik feministlik mõte kahtleb igasuguse end
annaabi.ee 
