andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel. Kvalitatiivsete meetodite näiteks on struktureerimata intervjuu, kus vaba vestluse
muutuste korral ,,rebased" (kes paremini kohanevad) (Niccolo Macchiavelli 1469 1527, poliitkateaduse rajaja, Prints 1513, kavaluse ja pragmatism pooldaja) * Robert Michels (Mosca õpilane) (1876-1936) esitas nn. oligarhia raudse seaduse: kus on organisatsioon, seal on ka oligarhia. Oli uurinud Saksa sots dem parteit, leidis, et organisatsiooni käimas hoidmise jaoks vajalik professionaalsus ja spetsialiseerumine möödapääsmatult viivad juhtkonna kaugenemiseni realiikmetest. (Weber - partei aitab huvisid konsolideerida, kuid partei toodab ikkagi eliiti) - esitatud on küsimus: kas ü/k-s on üks eliit või mitu? Võib eristada nt. poliitilist, majanduslikku, sõjalist; ka nende sees võivad olla erinevad rühmitused * eksisteerivat demokratiat kaitstaksegi tihti elle väitega, et kuigi eliit valitseb, ta ei ole ühtne ja selle liikmed vahetuvad demokraatliku protsessi tulemusel => eliidi pluraalsus, vahetumine ja
annaabi.ee 
