Kuid tõe ja õiguse kooskõlani polnud võimalik iial jõuda, sest tõde oli väänatud ning õigusega mängiti kohtupingis alati hooletult. Alatine mure naabrimehega oli Andrese karmistumisprotsessi alguseks. See oli aga omakorda lävepakuks järgmistelegi vapustustele. Ta arendas välja tasakaalutu elufilosoofia, mille tõttu läks surma ka tema naine Krõõt ning lastel tekkisid vastumeelsus ja viha kodukoha suhtes. Peremees otsis abi piibli ja Jumala juurest, kuid need kaugendasid teda perest veelgi. Viimaks pettub ta selleski. Tekkis trots ning alles jäid vaid vähesed soovid, mida ta salaja vaka all hoidis. Näiteks lootus, et keegi siiski tuleb lastest tagasi või soov, et siiski midagi tehtaks ära tulevaste põlvede jaoks. Kangekaelsus, mis püsis mehes kinni viimsete elutundideni. Andres mõistab küll oma traagikat, kuid tehtud vigu ei anna enam parandada. Peremees juurib
Kuni keskmine vabariigi lõpuni oli hääletamine avalik. Rooma ühiskonna elus oli ju oluline kliendi ja patrooni omavahelised suhted. Toimimine: Nobiilid tulid senatis kokku -> vormistatakse ettepanek -> pannakse hääletusele rahvakoosolekule -> magistraat kannab ettepaneku ette -> rahvas hääletab, rikastel ülekaal -> ettepanek läks pea alati läbi. Nobiliteet ei hõlmanud kõiki rikkaid roomlasi, nad olid lihtsalt poliitiliselt aktiivsed. Senat kaugendasid end kaubandususest ja ärist. Senaatorid sättisid enda rikkuse allikaks maavaldused, nad olid suurmaa valdajad. Väljaspool nobiliteeti olid muud rikkad ehk ratsanikud. Nad pärinesid kõige rikkamast klassist, kes pidi sõjaväes ratsanik olema. Nad on nö finantsaristokraat, nemad võisid äri teha. Rooma riigi laienemine. (Tuleb kindlasti juurde vaadata, ta ise ütles) 264 oli Esimene Puunia sõda. See oli nö totaalne pööre Rooma poliitikas, kuna seni olid nad Kartaagoga
annaabi.ee 
