inimesed olid hakanud panema suuremat lootust füüsilisele isikule, kes seaks korda sõjajärgse majanduse ja ehitaks uuesti vundamendi üldisele heaolulule. Inimesed olid minetamas usku Kõigevägevamasse. Usu järkjärguline taandumine ongi viies oluline muutus. Kui sõda niivõrd lähedalt inimesi puudutab ja ühe põlvkonna justkui vahelt ära lõikab, olgu siis füüsiliselt või hingeliselt, ei tasu imestada, et kiriku roll ühiskonnas vähenema hakkab. Kuigi seda üritati takistada, kaugendas sõda ja ka kohe sellele järgnev majanduslik krahh inimesi Jumalast. Kuid religioonil polnud kohta mitte ainult koduste hulgas: ka sõjakoledusi näinud mehed naasid sõjast tagasi palju lootusetumatena. Remarque'i teoses ,,Läänerindel muutuseta" avaldub peategelases ilmekalt see hingeline tühjus, mis valitses tolleaegsetes sõdurites, ning vaimne hävitatus, mis ei paranenud isegi aastate möödudes. Kiriku rolli taandumine oli vaid loomulik samm pärast sellist maailma vapustanud sõda.
1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Arthur Honegger (1892 –1955) oli Šveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja. Lapsena huvitus ta jalgpallist ja ragbist ning tema muusikaõpingud olid lünklikud. Ta käis küll viiulitundides, kuid harmooniat õppis Honegger iseseisvalt Ludwig van Beethoveni sonaatide järgi. Süsteemsema hariduse sai ta alles Pariisi konservatooriumis aastatel 1911–1914, kus nägi Satie dadaistlikku balletti „Paraad“, mis kaugendas Honeggeri impressionismist ning lähendas satiirile ja irooniale. Pariisis kohtus ta ka heliloojatega, kellest moodustus impressionismivastane rühmitus "Kuuik". Kuuiku liikmetest mõjutas Honeggeri kõige rohkem Darius Milhaud, kes pani Honeggeri kuulama kaasaegset muusikat ja viis ta muusikasalongidesse. Milhaud tutvustas Honeggerile ka džässi, mille elemente on selgelt tunda tema Tšellokontserdis ja oratooriumis "Jeanne d’Arc tuleriidal".
annaabi.ee 
