Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad 22. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Iga otsuse suhtes eksisteerib eelnev nõustumispiirkond, nõustumispunkt ja vastuvõetamatu piirkond Juhul kui teade on liiga kaugel nõustumispunktist (ankrust), siis tajutakse seda veelgi kaugemana Juhul kui teade on üsna ligidal ankrule, siis tajutakse seda lähemal kui ta tegelikult on 23. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on
kirjeldades, kuidas punkarite joomapidudel sai üldtuntuks nn „kolmanda päeva fenomen“, mis seisnes kolmandal järjestikkusel joomispäeval äkki tekkivas maailmatunnetuse muutumises, mil kõik hakkab täiesti teistsugune tunduma. Ta lisas, et kolmandatel päevadel tekkinud mõtetest ja diskussioonides on ta isiklikult ammutanud palju inspiratsiooni oma luule tarvis.127 Teised intervjueeritavad näevad punkarite suhet alkoholiga mõnevõrra kaugemana, näiteks Freddy Grenzmann enda sõnutsi punki alkoholiga ei seosta.128 Peep Männil meenutab, et tema tutvusringkonnas alkoholi märkimisväärselt ei tarvitatud, arvates, et kui seda ka mõnikord tehti, siis teatavatest psühholoogilistest pidurite vabanemiseks.129 Ka Eero Tamm leiab, et Tartu punkarite seltskonnas alkohol aukohal kindlasti polnud, rohkem armastati filosofeerida ja diskuteerida. Ta pakub välja, et põhjus, miks punkareid alkoholiga nõnda tihti seostatakse,
aidata vaid dünaamiline silma mõõt, niis põhineb tugevama ärrituse tõttu tõmbab endale tähelepanu (ere peamiselt kiiruse-, suuna- ja ajatajul. Selle silmamõõdu reklaam, uus sõidukimark jne.). Teisel juhul on tegemist arendab välja kestev treening. Algajad teevad siin sageli tähelepanu teadliku koondamisega teatud laadi objektidele, saatuslikke vigu. Nii võib möödasõidu ajal vastutulev auto näiteks liiklusmärkidele. näida palju kaugemana või tee laiemana kui tegelikult. Mooiorrattajuhi tegevuses on oluline tahtlik tähelepanu, Liikumiskiiruse ja -suuna muutumist tajutakse ka tasa- kuid veel olulisem on võime tähelepanu Jaotada üheaegselt kaaluaistingute kaugu. See aisting tekib näiteks järsul mitmele objektile. Nii peab juht korraga nägema sõidu- pidurdamisel, hoovõtul ja kurel sõidul kurvides. Kogenud teed, teisi liiklusvahendeid, liiklusmärke, kuulama mootori
annaabi.ee 
