Kui kuningas suri, siis tema haual tapeti paljud tema teenijad, et nad pärast surma ka oma isandat teeniksid. Kuid tasapisi kuningate võim nõrgenes. Linnade valitsejad ei kuulanud kuningat ja hakkasid iseseivateks. Nii tekkisid üksteisest sõltumatud riigid, mille valitsejad tihti sõdisid. 221.a eKr ühendas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja rajas Hiina keisririigi. See riik suur ja selle alla jäid Huang He ja Jangtse orud ja kaugemaidki maa-alasid. Riigi valitseja võttis endale nimeks Shi Huangdi ehk Esimene Keiser. Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti Teava pojaks, ta oli kõrkeim väepealik, seduseandja, ülemkohtuni ja ülempreester. Keisril olid abiks riigi juhtimisel ametnikud. Nad olid rikkad ning haritud ja lugupeetud. 2 Muistsete hiinlaste tegevusalad Põlluharimine sai alguse rohkem kui 2000 a eKr Huang He orust
vastastikuseks abistamiseks kiirete ja suuremate tööde, nagu sõnnikuveo, heinaniidu, viljakoristuse, linakitkumise jms korral, samuti kalurite koostöövormid, eriti merekalastuses jm. Vanade kogukondlike tavade elemente leiame tuleõnnetustes kannatanute ühisel abistamisel, vigaste ja vanurite eest hoolitsemisel, perekonna-, eriti pulmakombestikus, kalendritähtpäevade pühitsemisel jne. (Berg jt 1998:207). Võib järeldada, et ühise töö raames levisid suust suhu külaelu ja kaugemaidki kohti puudutavad lood, teadmised ja uudised. 3.2. Mõis ja härrasrahvas Esimesed mõisad tekkisid Eestis 13. sajandil, muistse vabaduse kaotamise järel. Kuni 17. sajandini elasid talupojad suuresti mõisa ikke all, mõistmata ja hoolimata nende keelest ja eluviisist. Seoses 18. sajandil ja 19. sajandi algul mõisniku teenindamise ja luksusliku elustiiliga seotud mõisateenijate ja käsitööliste arvu hüppelise kasvuga kaasnesid ka talurahva püüdlused mõisnike elujärge jäljendada
annaabi.ee 
