Pupill hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu
tsiliaarkeha külge. Läätse kuju muutust nimetatakse akommodatsiooniks. Akommodatsioon Läätse kuju muutmisega saavutatakse läätse pikem või lühem fookuskaugus. See võimaldab ühtmoodi teravalt näha erineval kaugusel asuvaid objekte. Akommodatsioon töötab tsiliaarlihase abil, mille kokkutõmme muudab läätse kinnituspunktide asetust. Kui läätse kõverust suurendada, muutuvad lähedalasuvad objektid teravamaks. Kaugelevaatamiseks tuleb lihast rohkem pingutada, mistõttu lääts muutub lamedamaks. See teravustab kaugemad esemed. Inimese vananemisel ilmneva kaugenägelikkuse põhjuseks on tsiliaarlihase elastsuse vähenemine. Akommodatsioon – silma teravustamine 96 Joonis 3.30. Silma ehitus Silmapõhi Silmapõhjast algab nägemisnärv, mis viib valgusimpulsid aju nägemiskeskusesse, närvi alguskohas retseptoreid ei ole, seda kohta nimetatakse pimetähniks. Silmapõhjas on ka võrkkestaarter
annaabi.ee 
